Esi­me­sel ne­lipü­hal las­kus Püha Vaim apost­li­te pe­a­le näh­ta­val ku­jul. Ne­lipü­ha on üks ki­ri­ku­aas­ta kol­mest suu­rest ki­ri­kupü­hast. Nen­de pühade jär­gi ja­ga­tak­se meie ki­ri­ku­aas­ta kol­me os­sa: jõulu-, ülest­õus­mispü­ha- ja ne­lipü­ha­o­sa. Vii­mas­tel aas­taküm­ne­tel on ne­lipü­ha siis­ki ka­o­ta­nud oma täht­sust, ja sel­le sisu on mõnegi ini­me­se mee­les aja­pik­ku äh­mas­tu­nud.

Püha vaim ühen­dab usk­lik­ke

Kui­gi meie ei näe Püha Vai­mu, on ju­ma­lu­se kol­mas isik ka tä­na­pä­e­val sama tõe­li­ne ja te­gut­sev kui apost­li­te ajal. Lu­ter­li­ku usuõ­pe­tu­se jär­gi jät­kub Kris­tu­se töö maa­il­mas Püha Vai­mu töö­na tema ko­gu­du­ses. Püha Vaim moo­dus­tab usk­li­kest ko­gu­du­se, kui ta ühen­dab neid nii Kris­tu­se kui ka tei­ne­tei­se­ga. Ko­gu­dus on Kris­tu­se ihu, mil­le Vaim teeb ela­vaks.

Jee­su­se õpe­tu­se jär­gi on Püha Vaim Tõe Vaim, kes läh­tub Isast ja an­nab tun­nis­tust Kris­tu­sest. Püha Vaim kait­seb Kris­tu­se jär­gi­jaid, õpe­tab neid tund­ma tõde ja il­mu­tab nei­le, mis on tu­le­mas. Seda Vai­mu ei usk­ma­tu­tel ini­mes­tel ole või­ma­lik saa­da. Jee­su­se jär­gi pal­jas­tab Püha Vaim, et il­ma­li­kel on vale aru­saa­mi­ne. Sa­mu­ti näi­tab ta, mis on patt, mis on va­ga­dus ja mis huk­kam­õist­mi­ne. Püha Vaim ei rää­gi tei­sel moel kui Isa ja Poeg, vaid ta saab kogu sõnumi nen­de kä­est.

Ju­ma­la an­des­tus

Püha Vaim ju­hib Ju­ma­la ko­gu­du­se te­ge­vust maa peal. See ei tä­hen­da siis­ki, et ko­gu­du­se liik­med ei saaks ühes­koos teha ka va­le­ot­su­seid. Seetõt­tu on täh­tis pi­de­valt kuul­da, mida Vaim ko­gu­du­se­le ütleb, nii nagu Jee­sus ise õpe­tas. Piib­lis on pal­ju näi­teid sel­lest, kui­das apost­lid eba­kind­la­tes olu­kor­da­des täp­selt uu­ri­sid, mis oleks Pühale Vai­mu­le mee­le­pä­ra­ne la­hen­dus.

Püha Vai­mu täht­saim üle­san­ne maa peal on se­o­tud pat­tu­de an­dek­sand­mi­se­ga. Kui Jee­sus an­dis oma jüngri­te­le Püha Vai­mu, an­dis ta nen­de­le ka üle­san­de ja vo­li­tu­se pat­te an­deks kuu­lu­ta­da. Jee­sus ei and­nud seda üle­san­net ai­nult apost­li­te­le, vaid kõi­gi­le, kes te­mas­se usu­vad ja teda jär­gi­vad. Kui usk­lik ini­me­ne kuu­lu­tab an­dek­sand­mi­se kuu­lu­tu­se, pole sel­les üldse küsi­mus ini­me­se, vaid Ju­ma­la an­dek­sand­mi­sest. Ju­mal te­gut­seb sel­les ini­me­se va­hen­du­sel, oma Püha Vai­mu kau­du.

Püha Vaim te­gut­seb ka meie ajal Ju­ma­la ko­gu­du­ses. See te­ki­tab usk­li­kes ini­mes­tes taht­mi­se Ju­ma­la sõna üha eda­si viia ja an­nab ka sel­leks va­ja­li­ku jõudu.

Tekst: Pek­ka Ait­ta­kum­pu

Al­li­kas: Päi­vä­mies 19/2016

Tõlge: E. H-K.

Jul­kais­tu vi­ron­kie­li­ses­sä nu­me­ros­sa 15.11.2017