Perjantai 26.4.2019
"
Herra, minun Jumalani, kukaan ei ole sinun vertaisesi! Sinä olet tehnyt suuria tekoja, sinä ajattelet meidän parastamme. Ps. 40:6

Jumal armastab patust, ebaõnnestuvat ja kahtlevat

eesti 11.5.2015 16:25 | Siionin Lähetyslehti
”Ma annan teile uue käsu: armastage üksteist! Nõnda nagu mina teid olen armastanud, armastage teiegi üksteist! Sellest tunnevad kõik, et te olete minu jüngrid, kui te üksteist armastate.” (Jh 13: 34–35.)
Korintoses oli raskusi

Apostel Paulus kirjutas oma kirjad Korintose kogudusele umbes kakskümmend aastat pärast Jeesuse hüvastijätukõnet. Korintose linn asetses  maakitsusel, kust olid head ühendused ümber Vahemere. See linn oligi antiikmaailmas tähtis kauplemiskoht. Lisaks ajalikule jõukusele tunti teda ka ta pahede tõttu.

Sõnum Kristusest leidis Korintoses siiski vastuvõtjaid  ja sinna asutati kogudus.  Korintose kogudus oli Pauluse asutatud kogudustest kõige suurem ja keerukam.  Korintose kristlaste võitlust raskendasid lisaks linna pakutud ahvatlustele ka ebaselgused ja lahkarvamused õpetuses. Unustati, mis meie Issand oli hüvastijätukõnes oma järgijatelt palunud: armastage üksteist.

Koguduse raskuste arvust räägib seegi, et Paulus kirjutas sinna mitu kirja, millest osa on kirja pandud esimeses ja teises kirjas korintlastele. Nendes kirjades on näha ühine teema: Korintose koguduse juhatamine läbi raskuste armastuse poole.

Agape, Jumala armastus

Armastusest räägitakse meie ajal palju. Sellest räägiti palju ka Korintoses. Vanakreeka keeles oli mitu eri väljendit armastuse kohta. Kui räägiti romantilisest armastusest, kasutati sõna eros, sõprussuhetega seostati sõna filos ja kiindumusega sõna storge. Mõnikord on ka sõna epithymia tõlgitud soome keelde armastusena, ehkki himu väljendaks paremini seda sõna.

Piiblis ei räägita palju mainitud armastuse liikidest eraldi. Piibli sõna armastuse kohta on agape. See on Jumala armastus, omakasupüüdmatu, ennastohverdav ja täielik. Seda armastust kirjeldatakse Johannese kirjas: ”Selles on armastus – mitte selles, et meie oleme armastanud Jumalat, vaid et tema on armastanud meid ja on läkitanud oma Poja lepitusohvriks meie pattude eest.” (1Jh 4: 10). Sellest armastusest oli Korintose kogudusel puudus. Selle asemele oli tulnud ükskõiksus.

Anded ühiseks vaimseks harimiseks  

Korintose koguduse liikmetele oli antud mitmesuguseid andeid: teadmise, prohvetliku rääkimise ja eri keelte kõnelemise anne. Korintoses hinnati eriti palju ”inimeste ja inglite kõnet”, st ilukõnelisust ja ekstaatilist kõnet. Osa koguduse liikmeid tundsid, et nad on halvemad ja ebakindlamad, kuna neil pole piisavalt neid andeid.

Paulus julgustas ka neid koguduse liikmeid: kõigil pole vaja omada samasuguseid andeid. Igal koguduse liikmel on omad ainulaadsed annid. Meie saadud annid saavad olla armuannid, kui neid kasutatakse Jumala auks, ligimeste heaks ja koguduse ülesehitamiseks.

Korintoses leidus rohkelt andeid ja oli piisavalt kõnet, aga kõik need oleksid tühine kõmin ilma armastuseta.

Puudulikena ajas

Paulus ülistab armastust ja näitab selle olevat ”veel ülevama teeks” (1 Kr 12: 31). Samas ta möönab, et jääme siin maailmas veel puudulikeks. ”Praegu ma tunnetan poolikult, siis aga tunnetan täiesti.” (1Kr 13: 12).

Meie vanast osast tulenev armastusetus ja ükskõiksus on meie kõigi lähedal. Jumala armastus on täiuslik, kristlase teod aga jäävad puudulikuks. Seetõttu on tähtis tähele panna veel üht joont Jumala armastusest. Kui inimese armastuse erinevad vormid on suunatud ainult ilusasse, täielikku ja kasulikku, on Jumala armastus teistsugune.

Jumal armastab patust, ebaõnnestunut ja kahtlevat. Jumala armastuses saab inimene olla õigeks mõistetud patune ja uskuda iga päev kõik patud rohkelt andeks. See vägi aitab Kristuse ihu liikmeid rõõmutsema ja koos kannatama siin maailmas (1Kr 12: 26).

Tekst: Tuomas Tölli
Tõlge: Helena Sulkala
Allikas: Siionin Lähetyslehti 3/2015

Tekstissä käsitellään seuraavaa raamatunkohtaa: Hs 18:20–32
Julkaistu vironkielisessä kieliliitteessä 6.5.2015.

Toimittanut Hanna Kallunki

Hyvä että kerroit

Blogitekstejä elämästä, uskosta ja toivosta

Teksteissä avautuu ikkunoita Päivämiehen blogikirjoittajien arkeen ja ajatuksiin. Kirjoituksissa pohditaan niin keskeneräisyyttä ja katoavaisuutta kuin harrastuksen olemusta ja kasvatuksen haasteita. Kipu ja kaipaus, ilo ja toivo, elämän ihmettely saavat muotonsa sanoissa.

Kiiruhda katsomaan – Pääsiäinen sävelin

Pääsiäisajan virsiä, Siionin lauluja ja muuta pääsiäismusiikkia sisältävä äänite on jatkoa Joulu sävelin -äänitteen aloittamalle soitinmusiikin sarjalle. Jeesuksen kärsimystä ja kuolemaa käsittelevä osuus vie kuulijan keskelle Golgataa ja kristikunnan suurta surua. Äänitteen loppupuolella surumielisyys väistyy ja kuoleman voiton sanoma tuo lohtua ja iloa.

24 €

Hanna Aho
Kuvittanut Silja-Maria Wihersaari

Minne Taivaan Isä meni?

Kertomus lapsenuskosta ja ihmeellisestä varjeluksesta maailmassa, jossa ei uskota Jumalaan. Mukana on CD-äänikirja.

22 €

Tapio Holma

Ettekö ole lukeneet? Sytykkeitä Raamatun tutkimiseen

Kirja nostaa esiin raamatunkohtia, joiden henkilökuvat tai tapahtumat antavat ajattelemisen aihetta. Monet henkilöistä ovat Raamatun suurten kertomusten sivuhahmoja, tavallisia ihmisiä, joiden kohdalle Jeesus pysähtyi, tai jotka Jumala valitsi työvälineikseen.
Pääosa kirjoituksista on julkaistu aiemmin Päivämiehen Kapsäkki-liitteessä.

19 €

Toimittanut Olli Lohi

Avaa suusi, pääskysen poika

Lapin luonto oli Laestadiuksen ”yrttitarhaa”. Siellä hän viihtyi, ja siellä hän tunsi olevansa kotonaan. Hänestä kehittyi yksi aikansa parhaista Lapin kasviston tuntijoista. Laestadius maalasi saarnoissaan Lapin maisemaa ainutlaatuisella tavalla. Hän riisui teologialta kaavun ja asetti sen kasvotusten arkitodellisuuden kanssa.

20 €

Mediatilan tähän myy Päivämiehen ilmoitusmyynti.
Ota yhteyttä:
pm.ilmoitukset@srk.fi