Keskiviikko 16.10.2019
"
Vapauteen Kristus meidät vapautti. Pysykää siis lujina älkääkä alistuko uudelleen orjuuden ikeeseen. Gal. 5:1

Meid kõiki äratatakse

eesti 2.4.2014 00:00 | Siionin Lähetyslehti
Korintos oli elav linn, kus elu oli patune. Issand ilmus Paulusele unenäos ja ärgitas Korintoses kuulutama julgelt Jumala sõna.
Lihavõttepüha epistliteksti puhul (1Kr 15: 12–22) võib esialgu tekkida kaks küsimust. Esiteks tundub võib-olla, et selles ei ole lihavõttepühade pidulikkust. Teiseks tundub ehk ka, et Paulus põhjendab ülestõusmist kuidagi nõrgalt.

Kui uurida teksti lähemalt, on näha, et Paulus läheneb asjale arukalt. Tekstikoha eel esitatud tõendite abil ta üksnes ei kinnita ülestõusmist, vaid näitab ka selle suurt tähtsust kristlikus päästeplaanis. Sellega sirutab Jumal oma abistava käe meile, inimestele.

Issand ergutas kuulutama

Paulus viibis oma teisel misjonireisil (umbes 50–53 pKr) Korintoses pikemalt kui teistes kohtades. Korintos oli elav sadama- ja ärilinn, kus elu oli patune. Seal ilmus Issand Paulusele unenäos ning käskis jääda linna ja kuulutada julgelt Jumala sõna.

Paulus viibis Korintoses poolteist aastat (Ap 18: 2–3, 9–11). Sinna tekkis kogudus, mis pidi võitlema paljude raskustega. Oma kirjades korintlastele noomis Paulus muu hulgas asjaolu, et kogudus oli jagunenud jutlustajate järgi. Vahetevahel on Pauluse kirjade toon järsk, vahel leebe (näiteks 1Kr 13). Kirjades leidub ka põhimõttelist Jumala sõna seletust.

Evangeeliumi rõõmusõnum

Paulus rõhutab korintlastele kõige tähtsamat asja: „Kui ma teie juurde tulin, vennad, ei tulnud ma eriti üleva kõne või tarkusega kuulutama teile Jumala saladust. Sest ma otsustasin teada teie keskel ainuüksi Jeesusest Kristusest – et teie usk ei oleks inimlikus tarkuses, vaid Jumala väes.” (1Kr 2: 1–5)

Kirja 15. peatükis tuletab Paulus korintlastele meelde evangeeliumi, mida ta oli neile kuulutanud: „Mille te ka olete vastu võtnud, milles te ka seisate ja mille läbi te ka pääsete.”

Paulus räägib Kristusest, kes suri meie pattude pärast, kes maeti maha ja kelle Jumal äratas kolmandal päeval – nagu Piiblis oli ennustatud. Kristuse ülestõusmist ei tõestanud tühi haud, vaid see, et elav Jeesus ilmus Peetrusele ja teistele jüngritele, isegi viiesajamehelisele hulgale. Paulusel oli ka endal kogemus kohtumisest ülestõusnud Jeesusega.

Korintoses leidus ilmselt teadmatust ülestõusmise suhtes, kuna Paulus pani imeks, miks mõned pidasid surnust ülestõusmist olematuks. Selline arvamus oli tekkinud võib-olla juutidest saduseridelt, kes ei uskunud ülestõusmisse. See võis olla ka inimeste oma väärarusaam.

Lootus jääb

Jeesus Jumala Pojana võitis surma riigi. Tal oli ka jõud äratada surnud üles. Seda kogesid muu hulgas Laatsarus (Jh 11: 1–44) ja Naini linnast ühe lese poeg (Lk 7: 11–17).

Surm on meile, inimestele, tõeline ja igaüht puudutav teema. Oleme osalised Aadama pärandist – surmast. Inimlik mõistus ütleb, et kui surnukeha pannakse kirstus hauda, ei ole sealt enam tagasi-tulekut. Usu vaatepunktist ei ole olukord aga nõnda lootusetu.
Usk annab meie elu maisele mõõtmele lisaks ka vaimse. Patu pärast võib inimene olla vaimu poolest surnud, kuigi ta elab. Niisuguseid inimesi pidas Jeesus silmas, öeldes:

„Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, tund tuleb, ja see ongi juba käes, mil surnud peavad kuulama Jumala Poja häält, ning kes seda kuulevad, peavad elama.” (Jh 5: 25). Niisugune surnuist äratav kuulutus kõlas Korintoses. Seesama kuulutus kostab ka meie keskel Jumala riigi jutlustes.
Kristuse ülestõusmine on näide Jumala jõust. Ilma selleta ei oleks meil ühendust Jumalaga. Ülestõusnud Jeesus ilmus oma jüngritele, valas neile Püha Vaimu ning andis pattude andeksandmise volituse.

Pauluse õpetus on kokku võetud teksti lõpu-salmides: „Ent surm on tulnud inimese kaudu, siis tuleb ka surnute ülestõusmine inimese kaudu; sest nõnda nagu kõik inimesed surevad Aadamas, nõnda tehakse ka kõik elavaks Kristuses.”

Ülestõusmine ei ole mitte kellelegi vaba valik. „Sest tuleb tund, mil kõik, kes on haudades, kuulevad tema häält ning tulevad välja: need, kes on teinud head, elu ülestõusmiseks, aga need, kes on teinud halba, hukkamõistmise ülestõusmiseks.” (Jh 5: 28–29.) Usu läbi ja Jumala armust oleme osalised elu ülestõusmisest.

Tekst: Mikko Uljas
Allikas: Siionin Lähetyslehti 3/2013
Tõlge: A. S.

Tekstissä käsitellään seuraavia raamatunkohtia: 1Kr 15: 12–22
Julkaistu vironkielisessä kieliliitteessä 4/2014

Virsiä Suomenlinnassa, CD-133

Äänitteellä on kesästä, Suomen luonnosta ja isänmaasta kertovia virsiä yhteislauluna. Laulujen kautta välittyy laulamisen ilo, rohkaiseva ja turvallinen sanoma sekä syvä kiitollisuus Jumalan luomistyötä kohtaan. 

22 €

Harri Vähäjylkkä
Piirrokset Anna Ratilainen

Tahdon

Tahdon-kirjassa opetellaan askel kerrallaan vanhemmuutta, ratkotaan kommunikointiongelmia puolisoiden välillä ja kohdataan yhdessä, mitä vastaan tulee: menetyksiä, rakkautta, väsymystä, syntymän ihmettä ja erilaisia näkemyksiä uskovaisena elämisestä.

18 €

Elina Sneck
Kuv. Sirkku Saukonoja

Keltakultakulleroinen

Elina Sneckin hellänhauskoissa vauvarunoissa eletään mukana vauva-arjessa – vauva syö roskia, mönkii, tonkii, luuttuaa lattiat ja nuohoaa takan. Väliin se jokeltaa ihanasti ja nukkuu sinisiipien unia. Hyväntuuliset runot pysäyttävät rakkauden ihmeen äärelle.

18 €

Toim. Sanna Isopahkala

Pysytään kuulolla

Kirjassa kokemuksiaan avaavat sekä seuraradion kuuntelijat että tekijät. Kirjaan on myös koottu SRK:n radiotyön historiaa ja merkkipaaluja.

20 €

Toim. Anna Illikainen, Olli Lohi ja Päivi Martikainen

Vaellanko valossa? Ajankohtaista 2019

Yhteiskunnan moniarvoisuus tulee ihmistä usein vastaan arkielämässä. Vuosikirja 2019 avaa näkökulmia uskovaisena elämiseen tässä ajassa. Kirjoittajat pohtivat, miten kristilliset arvot näkyvät kodissa ja työelämässä ja miten toimia rakentavasti yhteiskunnassa erilaisten aatteiden ja virtausten keskellä. Kirjoituksissa käsitellään myös ihmisen vastuuta luonnosta, toisten kohtaamista ja oman paikan löytämistä.

23 €

Mediatilan tähän myy Päivämiehen ilmoitusmyynti.
Ota yhteyttä:
pm.ilmoitukset@srk.fi