Sunnuntai 23.9.2018
"
Jeesus vastasi fariseuksille ja lainopettajille: "Taitavasti te teette tyhjäksi Jumalan käskyn, jotta voisitte noudattaa omia sääntöjänne." Mark. 7:9

Meid kõiki äratatakse

eesti 2.4.2014 00:00 | Siionin Lähetyslehti
Korintos oli elav linn, kus elu oli patune. Issand ilmus Paulusele unenäos ja ärgitas Korintoses kuulutama julgelt Jumala sõna.
Lihavõttepüha epistliteksti puhul (1Kr 15: 12–22) võib esialgu tekkida kaks küsimust. Esiteks tundub võib-olla, et selles ei ole lihavõttepühade pidulikkust. Teiseks tundub ehk ka, et Paulus põhjendab ülestõusmist kuidagi nõrgalt.

Kui uurida teksti lähemalt, on näha, et Paulus läheneb asjale arukalt. Tekstikoha eel esitatud tõendite abil ta üksnes ei kinnita ülestõusmist, vaid näitab ka selle suurt tähtsust kristlikus päästeplaanis. Sellega sirutab Jumal oma abistava käe meile, inimestele.

Issand ergutas kuulutama

Paulus viibis oma teisel misjonireisil (umbes 50–53 pKr) Korintoses pikemalt kui teistes kohtades. Korintos oli elav sadama- ja ärilinn, kus elu oli patune. Seal ilmus Issand Paulusele unenäos ning käskis jääda linna ja kuulutada julgelt Jumala sõna.

Paulus viibis Korintoses poolteist aastat (Ap 18: 2–3, 9–11). Sinna tekkis kogudus, mis pidi võitlema paljude raskustega. Oma kirjades korintlastele noomis Paulus muu hulgas asjaolu, et kogudus oli jagunenud jutlustajate järgi. Vahetevahel on Pauluse kirjade toon järsk, vahel leebe (näiteks 1Kr 13). Kirjades leidub ka põhimõttelist Jumala sõna seletust.

Evangeeliumi rõõmusõnum

Paulus rõhutab korintlastele kõige tähtsamat asja: „Kui ma teie juurde tulin, vennad, ei tulnud ma eriti üleva kõne või tarkusega kuulutama teile Jumala saladust. Sest ma otsustasin teada teie keskel ainuüksi Jeesusest Kristusest – et teie usk ei oleks inimlikus tarkuses, vaid Jumala väes.” (1Kr 2: 1–5)

Kirja 15. peatükis tuletab Paulus korintlastele meelde evangeeliumi, mida ta oli neile kuulutanud: „Mille te ka olete vastu võtnud, milles te ka seisate ja mille läbi te ka pääsete.”

Paulus räägib Kristusest, kes suri meie pattude pärast, kes maeti maha ja kelle Jumal äratas kolmandal päeval – nagu Piiblis oli ennustatud. Kristuse ülestõusmist ei tõestanud tühi haud, vaid see, et elav Jeesus ilmus Peetrusele ja teistele jüngritele, isegi viiesajamehelisele hulgale. Paulusel oli ka endal kogemus kohtumisest ülestõusnud Jeesusega.

Korintoses leidus ilmselt teadmatust ülestõusmise suhtes, kuna Paulus pani imeks, miks mõned pidasid surnust ülestõusmist olematuks. Selline arvamus oli tekkinud võib-olla juutidest saduseridelt, kes ei uskunud ülestõusmisse. See võis olla ka inimeste oma väärarusaam.

Lootus jääb

Jeesus Jumala Pojana võitis surma riigi. Tal oli ka jõud äratada surnud üles. Seda kogesid muu hulgas Laatsarus (Jh 11: 1–44) ja Naini linnast ühe lese poeg (Lk 7: 11–17).

Surm on meile, inimestele, tõeline ja igaüht puudutav teema. Oleme osalised Aadama pärandist – surmast. Inimlik mõistus ütleb, et kui surnukeha pannakse kirstus hauda, ei ole sealt enam tagasi-tulekut. Usu vaatepunktist ei ole olukord aga nõnda lootusetu.
Usk annab meie elu maisele mõõtmele lisaks ka vaimse. Patu pärast võib inimene olla vaimu poolest surnud, kuigi ta elab. Niisuguseid inimesi pidas Jeesus silmas, öeldes:

„Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, tund tuleb, ja see ongi juba käes, mil surnud peavad kuulama Jumala Poja häält, ning kes seda kuulevad, peavad elama.” (Jh 5: 25). Niisugune surnuist äratav kuulutus kõlas Korintoses. Seesama kuulutus kostab ka meie keskel Jumala riigi jutlustes.
Kristuse ülestõusmine on näide Jumala jõust. Ilma selleta ei oleks meil ühendust Jumalaga. Ülestõusnud Jeesus ilmus oma jüngritele, valas neile Püha Vaimu ning andis pattude andeksandmise volituse.

Pauluse õpetus on kokku võetud teksti lõpu-salmides: „Ent surm on tulnud inimese kaudu, siis tuleb ka surnute ülestõusmine inimese kaudu; sest nõnda nagu kõik inimesed surevad Aadamas, nõnda tehakse ka kõik elavaks Kristuses.”

Ülestõusmine ei ole mitte kellelegi vaba valik. „Sest tuleb tund, mil kõik, kes on haudades, kuulevad tema häält ning tulevad välja: need, kes on teinud head, elu ülestõusmiseks, aga need, kes on teinud halba, hukkamõistmise ülestõusmiseks.” (Jh 5: 28–29.) Usu läbi ja Jumala armust oleme osalised elu ülestõusmisest.

Tekst: Mikko Uljas
Allikas: Siionin Lähetyslehti 3/2013
Tõlge: A. S.

Tekstissä käsitellään seuraavia raamatunkohtia: 1Kr 15: 12–22
Julkaistu vironkielisessä kieliliitteessä 4/2014

Liisa Louhisalmi

AATOKSEN SAIRAALAREISSU

Helppolukuinen lastenkirja, joka tutustuttaa lasta sairaalamaailmaan.

17 €


Toim. Hanna Aho ja Jouni Hintikka
 

Jaksanko luottaa? Ajankohtaista 2018

Jaksanko luottaa Jumalaan silloinkin, kun kaikki ympärilläni muuttuu ja oma elämä on kriisissä?
Vuosikirjassa 2018 käsitellään ajankohtaisia asioita uskon ja luottamuksen näkökulmasta.  

23 €

Toim. Annika Hintsala ja Jenni Hintsala

Heidän kanssaan kulje, kertomuksia nuorille

Kirja nuorista elämän murrosvaiheessa. Kertomuksissa käsitellään nuoren näkökulmasta uskoa, uskosta nousevia valintoja, omaa minuutta ja suhdetta toisiin ihmisiin. 

17 €

Toim. Eero Kukko ja Juha Paukkeri

ALKUSOITOT, SIIONIN LAULUT

Nuottikirja, joka sisältää alkusoiton jokaiseen Siionin lauluun. Alkusoittoja on 35 eri säveltäjältä. Kirja sopii kaikille seuroissa, kodeissa ja seurakuntatyössä näitä lauluja soittaville.

30 €

Toim. Ari-Pekka Palola

Kristus on sama eilen, tänään ja iankaikkisesti

Kirja antaa tietoa vanhoillislestadiolaisen opetuksesta ja avaa sitä, mihin uskosta nousevat opinkäsitykset pohjautuvat. Artikkeleissa avataan myös käsitteiden merkityksiä. 

25 €

Mediatilan tähän myy Päivämiehen ilmoitusmyynti.
Ota yhteyttä:
pm.ilmoitukset@srk.fi