Tiistai 16.7.2019
"
- Nämä teidän tulee pitää: Puhukaa totta toisillenne! Jakakaa oikeutta totuuden mukaan, niin että rauha vallitsee keskuudessanne. Sak. 8:16

Sakramendid

eesti 16.11.2016 13:29 | Siionin Lähetyslehti
Kiriklikus keelekasutuses nimetatakse sakramentideks talitusi, mida kogetakse eriliselt tähtsateks ja pühadeks. Piibel ei räägi sakramentidest midagi, ning erinevates kirikukondades on erinevad arvamused sakramentide arvu kohta. Katolikus ja õigeusu kirikus on seitse sakramenti, reformatsiooni kirikutes aga ainult kaks: ristimine ja armulaud. Reformatsiooni kirikud ehk protestantlikud kirikud loevad sakramentideks neid, mis põhinevad Jeesuse otsesele seadmisele ning käsule.
Kuultav ja nähtav sõna

Sakramentidele iseloomulik joon on nähtav aine. Neid nimetatakse Jumala nähtavaks sõnaks. Jumal lõi alguses kõik ainuüksi oma sõnaga. Ka inimese usk tuleb sõna kuulmise kaudu. Jumala sõnas jätkub jõudu nii mägede liigutamiseks kui ka inimese südame murdmiseks. Sõna on Jumala nähtamatu tööriist. Ka sakramentides, ristimises ja armulauas, kaasneb Jumala sõna. Mõlemas on lisaks ka nähtav aine. Ristimises on selleks vesi, armulauas leib ja vein.

Luther õpetas, et vesi ilma Jumala sõnata on paljas vesi, aga kui Jumala sõna kaasneb veega, saab sellest armurikas elu vesi. Samamoodi võib ütelda, et leib ja vein ilma Jumala sõnata on paljas leib ja vein, aga kui Jumala sõna kaasneb nendega, saab leivast ja veinist Kristuse ihu ja veri. Vabastaja ise on nähtamatuna aga tõelisena kaasas ristimises ning armulauas. Nähtavate vahendite kaudu jagab ta ise meile oma armu. Sakramendid on salatud, imelised ning inimmõistele arusaamatud. Väljaspool sakramenti ei ole ainetes üleloomulikku jõudu. Ikkagi peab nendesse suhtuma austavalt.

Piibli lihtsa õpetuse järgi tuleb Jumala sõna kuulutada kõigile, aga sakramente jagada neile, kes on Jumala sõna vastu võtnud ning kes sellesse usuvad. Jeesuse manitsuse peale kuulutasid apostlid kõigepealt evangeeliumi ning pärast seda ristisid nad neid, kelle südametes Püha Vaim oli usku äratanud. Armulaudagi ei kaetud algkogududes kõigele rahvale, vaid selle ümber said kokku usklikud inimesed. Sakramente kasutatakse õigesti, kui neid v õetakse vastu uskudes. Samas on nad kui ustavuse vanded, sest nende vahendusel kinnitab Jumal, et ta on ustav ning halastav patuse inimese vastu. Nõnda kinnitab ta meie usku ning annab meile julgust ning lootust.

Mõnikord arvatakse, et inimese päästmine põhineks sakramentidele. Sakramentide puudumine aga kedagi ei kaota. Alles nende põlgamine kaotab. Jumala sõna järgi ei tee sakramendid mitteusklikust usklikku, ka võib ristitud oma usust loobuda. Selline inimene peab meelt parandama. Jumal on patuse vastu halastav, ega kahetsejalt tohi keelata pattude andeksandmist.

Kuidas suhtume pühadesse asjadesse?

Sakramendid on pühad talitused, mis tähendab, et armulaud pole mitte harilik söömine või joomine ega ristimine pole mistahes pesemine. Sakramentide pühadusel tuleks kajastuda ka keelepruugis. Armulauaveini vastuvõtmine ning alkoholi tarbimine on erinevad asjad, kuigi armulauavein tavaliselt ongi alkoholisisaldusega.

Ristimine on teelemineku sakrament, mida tehakse ainult üks kord. Armulaud on aga teekonna sakrament, mida saab vastu võtta kasvõi iga päev. Piiblis pole kummagi sakramendi jaoks antud vanusepiiri, ja kombed vahelduvad. Paras vanus ja õige komme on ainult meie mõtetes ja tuleneb meie traditsioonist. Lapse ristimine ja täiskasvanu ristimine on üheväärsed, samuti pole vahet sellel kas ristitakse vett pähe valades või vee alla vajutades.

Vanemad võivad oma lapsi armulauaga kirikusse kaasa võtta. Lapsed võivad tulla ka armulauale. Tegemist on ju Jumala pererahva söömaajaga. Kui laste armulaud tundub kummaline, võib paluda, et last õnnistatakse. Kas lapsele saab soovida paremat kui ”Issanda Jeesuse Kristuse arm, Isa Jumala armastus ja Püha Vaimu osadus olgu koos sinuga”? Lastele tuleb õpetada armulaua tähendust lihtsal viisil, kasvõi nõnda: Jeesus ise on siin ligi, kuigi me teda ei näe. Ta kinnitab meie usku.

Tekst: Yrjö Tala
Allikas: Vuosikirja 2006, Oikea ja väärä (Aastaraamat 2006, Õige ja väär)
Tõlge: Ulla Vanhatalo

Julkaistu vironkielisessä numerossa 16.11.2016

Toim. Sanna Isopahkala

Pysytään kuulolla

Kirjassa kokemuksiaan avaavat sekä seuraradion kuuntelijat että tekijät. Kirjaan on myös koottu SRK:n radiotyön historiaa ja merkkipaaluja.

20 €

Elina Sneck
Kuv. Sirkku Saukonoja

Keltakultakulleroinen

Elina Sneckin hellänhauskoissa vauvarunoissa eletään mukana vauva-arjessa – vauva syö roskia, mönkii, tonkii, luuttuaa lattiat ja nuohoaa takan. Väliin se jokeltaa ihanasti ja nukkuu sinisiipien unia. Hyväntuuliset runot pysäyttävät rakkauden ihmeen äärelle.

18 €

Virsiä Suomenlinnassa, CD-133

Äänitteellä on kesästä, Suomen luonnosta ja isänmaasta kertovia virsiä yhteislauluna. Laulujen kautta välittyy laulamisen ilo, rohkaiseva ja turvallinen sanoma sekä syvä kiitollisuus Jumalan luomistyötä kohtaan. 

22 €

Toim. Anna Illikainen, Olli Lohi ja Päivi Martikainen

Vaellanko valossa? Ajankohtaista 2019

Yhteiskunnan moniarvoisuus tulee ihmistä usein vastaan arkielämässä. Vuosikirja 2019 avaa näkökulmia uskovaisena elämiseen tässä ajassa. Kirjoittajat pohtivat, miten kristilliset arvot näkyvät kodissa ja työelämässä ja miten toimia rakentavasti yhteiskunnassa erilaisten aatteiden ja virtausten keskellä. Kirjoituksissa käsitellään myös ihmisen vastuuta luonnosta, toisten kohtaamista ja oman paikan löytämistä.

23 €

Harri Vähäjylkkä
Piirrokset Anna Ratilainen

Tahdon

Tahdon-kirjassa opetellaan askel kerrallaan vanhemmuutta, ratkotaan kommunikointiongelmia puolisoiden välillä ja kohdataan yhdessä, mitä vastaan tulee: menetyksiä, rakkautta, väsymystä, syntymän ihmettä ja erilaisia näkemyksiä uskovaisena elämisestä.

18 €

Mediatilan tähän myy Päivämiehen ilmoitusmyynti.
Ota yhteyttä:
pm.ilmoitukset@srk.fi