Torstai 21.6.2018
"
Minä olen kuin eksynyt lammas. Etsi minut! Sinun säädöstesi mukaan minä tahdon elää. Ps. 119:176, 94

Armulaud

eesti 16.11.2016 13:33 | Siionin Lähetyslehti
Armulaud on sakrament ehk püha toiming, milles ühineb Jumala sõna ja nähtav, konkreetne aine. Luterlikus kirikus on sakramentideks Kristuse käsuga seotud ristimine ja armulaud (Augsburgi usutunnistus). Viimsel paasasöömaajal enne oma kannattamist ja surma seadis Jeesus armulaua ning andis käsu selle ande nautida (Mrk 14:12–25; 1Kr 11:23–26).
Sakrament on müsteerium, mille tähendust ega mõju saa täielikult avada ega inimese aruga mõista. Seda olulisem on olla truu Kristuse käsule ja armulauas osaleda, kui püüda täielikult aru saada armulaua tähendusest. Piibli ja usu läbi avaneb armulaua osas mõningaid vaatenurki.

Teie kuulutate Issanda surma

Kirjas korintlastele kirjutab Paulus armulauas osalemisest: “Sest iga kord, kui te seda leiba sööte ja karikast joote, kuulutate teie Issanda surma, kuni tema tuleb.” (1Kr 11:26). Nõnda armulauas tunnistatakse usu Kristusesse, kes on oma surmaga lepitanud inimeste patud.
Paulus kirjutab kuidas väärikal kombel armulauas osaleda: “Sest kes sööb ja joob, see sööb ja joob enesele nuhtlust, kui ta ei anna aru sellest ihust.” (1Kor. 11:29.)

Luther õpetab, et “kes on see, kes selle väe ja kasu osaliseks saab. See on lühidalt – – öeldud, inimene, kes usub seda, mida sõnad ütlevad ja endaga kaasa toovad” (Suur katekismus). Armulauas osalemise eeltingimuseks ei ole tugev usk, ega sakramentid põhine inimese kõlblikkusele. Siiski tuletab Jumala sõna meile meelde armulaua pühadust ning kuidas osaleda armulauas väärikal kombel. Armulauapalves kogudus palub, et Isa saadaks oma Püha Vaimu, et me võtaksime armulaua annid vastu uskudes, et nautiksime armulaua ande väärikal kombel ning et saaksime armulauast jõudu elada omavahelises armastuses.

Ühendus Kristuse ihuga

Evangeeliumis räägitakse, kuidas Jeesus sõi koos erinevate inimestega. Jeesuse ajal üheskoos söömine oli tähtis osa juutide kultuuri. Kuna toitu oli tavaliselt vähevõitu, kutset kellegi juurde sööma peeti märkimisväärseks sõprusavalduseks ning üheskoos söömine oli oluliseks koosviibimiseks et sõpru kohtuda. Kõige tähtsam jutustus ühisest söömaajast on evangeeliumide kirjeldus viimsest paasasöömaajast. Jeesus oli oma jüngritega kogunenud sööma hapnemata leibade püha alguseks ühisele söömaajale. Pärast paasasöömaaega seadis Jeesus armulaua. (Mrk 14:12–25; Lk 22:14–20; 1Kr. 11:17–29; Apt 2:42, 46.)

Armulauas kogetakse ühendust enne kõige Kristusega, kes on leivas ja veinis ise kohal. “Õnnistuse karikas, mida me õnnistame, - eks see ole Kristuse vere osadus? Leib, mida me murrame, - eks see ole Kristuse ihu osadus? Et leib on üks, siis ka meie, paljud, oleme üks ihu, sest me kõik saame osa sellest ühest leivast.” (1Kr 10: 16–17.) Altarilauas saab kogeda ühendust ja armastust teiste armulaualistega, aga ka juba siit ilmast lahkunud usklikega.

See on minu ihu ja veri

Armulauapalve tuumaks on armulaua seadmissõnad. Seadmissõnadega mõeldakse Jeesuse viimsel paasasöömaajal öeldud sõnu, mida evangelistid üles kirjutasid. Jumala sõna, armulaua seadmissõnad, teevad tavalisest leivast ja veinist armulaualeiba ja -veini. Armulauas on leib ja vein “Issanda Kristuse tõeline ihu ja veri leivas ja veinis” (Suur Katekismus). Seega pole leib ja vein ainult süümboolselt Jeesuse ihu ja verd. Teisest küljest armulaua annid ei muutu konkreetselt Kristuse ihuks ja vereks. Nõnda nagu Jeesus oli samal ajal inimene ja Jumala Poeg, on ka leib ja vein samal ajal nii leiba ja veini kui ka Kristuse ihu ja verd.

Pattude andeksandmiseks

Armulauas saab meenutada Jeesuse lepitustööd. Armulauas saame kinnitust usule, et leib ja vein on Kristuse ihu ja veri, mis on meie eest antud ja valatud pattude andeksandmiseks.
Armulaud annab jõudu ja lootust Kristusesse. See võib anda jõudu veenduda pattude andeksandmisest või jõudu lepitada omavahelisi riidu. Ka sedasi on armulaud usuelu ravitsev söömaaeg.

Tehke seda minu mälestuseks

Jeesus andis käsu süua armulaua ande Tema mälestuseks. Armulauapalves tuletatakse meelde Jumala häid päästetöid: loomist, prohvetite lubadusi sündivast Messiast ja lõpuks Jeesust, kes on ise armulauas kohal.

Armulaud on tänusöömaaeg, kus ülistatakse Issandat koos “inglite ja kõigi pühade hulgaga”. Armulauas oodatakse ka tänuga ükskord taevas koitvat rõõmu ja heameelt. Lõplikku eesmärki tuletab meile meelde ka Jeesuse sõnad esimesel armulaual: “Mina ei joo siitpeale sellest viinapuu viljast kuni päevani, mil ma joon koos teiega uut oma Isa riigis” (Mt 26: 29).

Tekst: Antti Koivisto
Allikas: Ajankohtaista 2013, Siunaus (Aktuaalne 2013, Õnnistus)
Tõlge: Sini Katves

Julkaistu vironkielisessä numerossa 16.11.2016

Jukka Palola

Puhetta Jumalalle ja Jumalasta

Kirja on Psalmien kirjan selitysteos, kommentaari, joka avaa psalmien taustoja ja vertailee psalmikäännöksiä. Teos myös valottaa tekstien syntyyn vaikuttaneita historiallisia tapahtumia. 

35 €

Alussa oli Sana

Äänite sisältää kamarikuoron esittämiä virsiä ja Siionin lauluja sekä luettuja raamatuntekstejä. Kuoroa johtaa Vesa Linnanmäki, tekstit lukee Matti Kontkanen. Säestyssoittimina ovat sello, huilu ja urut.

24 €

Kuv. Vuokko Kraft

Lasten värityskirja

Värityskirja, joka sisältää yli 40 kuvaa eläimistä, kodin puuhista ja seuratilanteista. Osa kuvista on uusia, osa aiemmin Siionin kevät -lehdessä julkaistuja. Kirja on sopivan pienikokokoinen mukaan otettavaksi. 

5 €

Marja-Liisa Vähäsöyrinki

Poikamies

Pienoisromaani Poikamies kertoo Kaalepin arjesta, elämän tarkoituksen etsimisestä ja uskon kamppailusta. Helppolukuinen kirja on huumorilla höystetty. Teos on jatko-osa aiemmin julkaistulle Kaaleppi-romaanille. 

17 €

Anita Kallio

Koti odottaa asujaansa

Runokirja, jossa käsitellään kotia eri näkökulmista: osana minuutta, kaupunkia, uuden syntymistä ja uskovaisten yhteyttä. Kodin suojaan voi majoittua ihmisen kokoinen epätäydellisyys. Huumorin-tajuinen kertoja puhuu yhtä lempeästi kimalaisista kuin kalamiehistä kahvitauolla. 

17 €

Mediatilan tähän myy Päivämiehen ilmoitusmyynti.
Ota yhteyttä:
pm.ilmoitukset@srk.fi