Keskiviikko 26.6.2019
"
Jumala on rakkaus. Se, joka pysyy rakkaudessa, pysyy Jumalassa, ja Jumala pysyy hänessä. 1 Joh. 4:16

Armulaud

eesti 16.11.2016 13:33 | Siionin Lähetyslehti
Armulaud on sakrament ehk püha toiming, milles ühineb Jumala sõna ja nähtav, konkreetne aine. Luterlikus kirikus on sakramentideks Kristuse käsuga seotud ristimine ja armulaud (Augsburgi usutunnistus). Viimsel paasasöömaajal enne oma kannattamist ja surma seadis Jeesus armulaua ning andis käsu selle ande nautida (Mrk 14:12–25; 1Kr 11:23–26).
Sakrament on müsteerium, mille tähendust ega mõju saa täielikult avada ega inimese aruga mõista. Seda olulisem on olla truu Kristuse käsule ja armulauas osaleda, kui püüda täielikult aru saada armulaua tähendusest. Piibli ja usu läbi avaneb armulaua osas mõningaid vaatenurki.

Teie kuulutate Issanda surma

Kirjas korintlastele kirjutab Paulus armulauas osalemisest: “Sest iga kord, kui te seda leiba sööte ja karikast joote, kuulutate teie Issanda surma, kuni tema tuleb.” (1Kr 11:26). Nõnda armulauas tunnistatakse usu Kristusesse, kes on oma surmaga lepitanud inimeste patud.
Paulus kirjutab kuidas väärikal kombel armulauas osaleda: “Sest kes sööb ja joob, see sööb ja joob enesele nuhtlust, kui ta ei anna aru sellest ihust.” (1Kor. 11:29.)

Luther õpetab, et “kes on see, kes selle väe ja kasu osaliseks saab. See on lühidalt – – öeldud, inimene, kes usub seda, mida sõnad ütlevad ja endaga kaasa toovad” (Suur katekismus). Armulauas osalemise eeltingimuseks ei ole tugev usk, ega sakramentid põhine inimese kõlblikkusele. Siiski tuletab Jumala sõna meile meelde armulaua pühadust ning kuidas osaleda armulauas väärikal kombel. Armulauapalves kogudus palub, et Isa saadaks oma Püha Vaimu, et me võtaksime armulaua annid vastu uskudes, et nautiksime armulaua ande väärikal kombel ning et saaksime armulauast jõudu elada omavahelises armastuses.

Ühendus Kristuse ihuga

Evangeeliumis räägitakse, kuidas Jeesus sõi koos erinevate inimestega. Jeesuse ajal üheskoos söömine oli tähtis osa juutide kultuuri. Kuna toitu oli tavaliselt vähevõitu, kutset kellegi juurde sööma peeti märkimisväärseks sõprusavalduseks ning üheskoos söömine oli oluliseks koosviibimiseks et sõpru kohtuda. Kõige tähtsam jutustus ühisest söömaajast on evangeeliumide kirjeldus viimsest paasasöömaajast. Jeesus oli oma jüngritega kogunenud sööma hapnemata leibade püha alguseks ühisele söömaajale. Pärast paasasöömaaega seadis Jeesus armulaua. (Mrk 14:12–25; Lk 22:14–20; 1Kr. 11:17–29; Apt 2:42, 46.)

Armulauas kogetakse ühendust enne kõige Kristusega, kes on leivas ja veinis ise kohal. “Õnnistuse karikas, mida me õnnistame, - eks see ole Kristuse vere osadus? Leib, mida me murrame, - eks see ole Kristuse ihu osadus? Et leib on üks, siis ka meie, paljud, oleme üks ihu, sest me kõik saame osa sellest ühest leivast.” (1Kr 10: 16–17.) Altarilauas saab kogeda ühendust ja armastust teiste armulaualistega, aga ka juba siit ilmast lahkunud usklikega.

See on minu ihu ja veri

Armulauapalve tuumaks on armulaua seadmissõnad. Seadmissõnadega mõeldakse Jeesuse viimsel paasasöömaajal öeldud sõnu, mida evangelistid üles kirjutasid. Jumala sõna, armulaua seadmissõnad, teevad tavalisest leivast ja veinist armulaualeiba ja -veini. Armulauas on leib ja vein “Issanda Kristuse tõeline ihu ja veri leivas ja veinis” (Suur Katekismus). Seega pole leib ja vein ainult süümboolselt Jeesuse ihu ja verd. Teisest küljest armulaua annid ei muutu konkreetselt Kristuse ihuks ja vereks. Nõnda nagu Jeesus oli samal ajal inimene ja Jumala Poeg, on ka leib ja vein samal ajal nii leiba ja veini kui ka Kristuse ihu ja verd.

Pattude andeksandmiseks

Armulauas saab meenutada Jeesuse lepitustööd. Armulauas saame kinnitust usule, et leib ja vein on Kristuse ihu ja veri, mis on meie eest antud ja valatud pattude andeksandmiseks.
Armulaud annab jõudu ja lootust Kristusesse. See võib anda jõudu veenduda pattude andeksandmisest või jõudu lepitada omavahelisi riidu. Ka sedasi on armulaud usuelu ravitsev söömaaeg.

Tehke seda minu mälestuseks

Jeesus andis käsu süua armulaua ande Tema mälestuseks. Armulauapalves tuletatakse meelde Jumala häid päästetöid: loomist, prohvetite lubadusi sündivast Messiast ja lõpuks Jeesust, kes on ise armulauas kohal.

Armulaud on tänusöömaaeg, kus ülistatakse Issandat koos “inglite ja kõigi pühade hulgaga”. Armulauas oodatakse ka tänuga ükskord taevas koitvat rõõmu ja heameelt. Lõplikku eesmärki tuletab meile meelde ka Jeesuse sõnad esimesel armulaual: “Mina ei joo siitpeale sellest viinapuu viljast kuni päevani, mil ma joon koos teiega uut oma Isa riigis” (Mt 26: 29).

Tekst: Antti Koivisto
Allikas: Ajankohtaista 2013, Siunaus (Aktuaalne 2013, Õnnistus)
Tõlge: Sini Katves

Julkaistu vironkielisessä numerossa 16.11.2016

Toimittanut Olli Lohi

Avaa suusi, pääskysen poika

Lapin luonto oli Laestadiuksen ”yrttitarhaa”. Siellä hän viihtyi, ja siellä hän tunsi olevansa kotonaan. Hänestä kehittyi yksi aikansa parhaista Lapin kasviston tuntijoista. Laestadius maalasi saarnoissaan Lapin maisemaa ainutlaatuisella tavalla. Hän riisui teologialta kaavun ja asetti sen kasvotusten arkitodellisuuden kanssa.

20 €

Tapio Holma

Ettekö ole lukeneet? Sytykkeitä Raamatun tutkimiseen

Kirja nostaa esiin raamatunkohtia, joiden henkilökuvat tai tapahtumat antavat ajattelemisen aihetta. Monet henkilöistä ovat Raamatun suurten kertomusten sivuhahmoja, tavallisia ihmisiä, joiden kohdalle Jeesus pysähtyi, tai jotka Jumala valitsi työvälineikseen.
Pääosa kirjoituksista on julkaistu aiemmin Päivämiehen Kapsäkki-liitteessä.

19 €

Toimittanut Hanna Kallunki

Hyvä että kerroit

Blogitekstejä elämästä, uskosta ja toivosta

Teksteissä avautuu ikkunoita Päivämiehen blogikirjoittajien arkeen ja ajatuksiin. Kirjoituksissa pohditaan niin keskeneräisyyttä ja katoavaisuutta kuin harrastuksen olemusta ja kasvatuksen haasteita. Kipu ja kaipaus, ilo ja toivo, elämän ihmettely saavat muotonsa sanoissa.

Hanna Aho
Kuvittanut Silja-Maria Wihersaari

Minne Taivaan Isä meni?

Kertomus lapsenuskosta ja ihmeellisestä varjeluksesta maailmassa, jossa ei uskota Jumalaan. Mukana on CD-äänikirja.

22 €

Kiiruhda katsomaan – Pääsiäinen sävelin

Pääsiäisajan virsiä, Siionin lauluja ja muuta pääsiäismusiikkia sisältävä äänite on jatkoa Joulu sävelin -äänitteen aloittamalle soitinmusiikin sarjalle. Jeesuksen kärsimystä ja kuolemaa käsittelevä osuus vie kuulijan keskelle Golgataa ja kristikunnan suurta surua. Äänitteen loppupuolella surumielisyys väistyy ja kuoleman voiton sanoma tuo lohtua ja iloa.

24 €

Mediatilan tähän myy Päivämiehen ilmoitusmyynti.
Ota yhteyttä:
pm.ilmoitukset@srk.fi