Lauantai 22.9.2018
"
Tomuun vaipuneet, herätkää ja riemuitkaa! Sinun kimaltava aamukasteesi virvoittaa maan, ja niin maa palauttaa kuolleet elämään. Jes. 26:19

Armulaud

eesti 16.11.2016 13:33 | Siionin Lähetyslehti
Armulaud on sakrament ehk püha toiming, milles ühineb Jumala sõna ja nähtav, konkreetne aine. Luterlikus kirikus on sakramentideks Kristuse käsuga seotud ristimine ja armulaud (Augsburgi usutunnistus). Viimsel paasasöömaajal enne oma kannattamist ja surma seadis Jeesus armulaua ning andis käsu selle ande nautida (Mrk 14:12–25; 1Kr 11:23–26).
Sakrament on müsteerium, mille tähendust ega mõju saa täielikult avada ega inimese aruga mõista. Seda olulisem on olla truu Kristuse käsule ja armulauas osaleda, kui püüda täielikult aru saada armulaua tähendusest. Piibli ja usu läbi avaneb armulaua osas mõningaid vaatenurki.

Teie kuulutate Issanda surma

Kirjas korintlastele kirjutab Paulus armulauas osalemisest: “Sest iga kord, kui te seda leiba sööte ja karikast joote, kuulutate teie Issanda surma, kuni tema tuleb.” (1Kr 11:26). Nõnda armulauas tunnistatakse usu Kristusesse, kes on oma surmaga lepitanud inimeste patud.
Paulus kirjutab kuidas väärikal kombel armulauas osaleda: “Sest kes sööb ja joob, see sööb ja joob enesele nuhtlust, kui ta ei anna aru sellest ihust.” (1Kor. 11:29.)

Luther õpetab, et “kes on see, kes selle väe ja kasu osaliseks saab. See on lühidalt – – öeldud, inimene, kes usub seda, mida sõnad ütlevad ja endaga kaasa toovad” (Suur katekismus). Armulauas osalemise eeltingimuseks ei ole tugev usk, ega sakramentid põhine inimese kõlblikkusele. Siiski tuletab Jumala sõna meile meelde armulaua pühadust ning kuidas osaleda armulauas väärikal kombel. Armulauapalves kogudus palub, et Isa saadaks oma Püha Vaimu, et me võtaksime armulaua annid vastu uskudes, et nautiksime armulaua ande väärikal kombel ning et saaksime armulauast jõudu elada omavahelises armastuses.

Ühendus Kristuse ihuga

Evangeeliumis räägitakse, kuidas Jeesus sõi koos erinevate inimestega. Jeesuse ajal üheskoos söömine oli tähtis osa juutide kultuuri. Kuna toitu oli tavaliselt vähevõitu, kutset kellegi juurde sööma peeti märkimisväärseks sõprusavalduseks ning üheskoos söömine oli oluliseks koosviibimiseks et sõpru kohtuda. Kõige tähtsam jutustus ühisest söömaajast on evangeeliumide kirjeldus viimsest paasasöömaajast. Jeesus oli oma jüngritega kogunenud sööma hapnemata leibade püha alguseks ühisele söömaajale. Pärast paasasöömaaega seadis Jeesus armulaua. (Mrk 14:12–25; Lk 22:14–20; 1Kr. 11:17–29; Apt 2:42, 46.)

Armulauas kogetakse ühendust enne kõige Kristusega, kes on leivas ja veinis ise kohal. “Õnnistuse karikas, mida me õnnistame, - eks see ole Kristuse vere osadus? Leib, mida me murrame, - eks see ole Kristuse ihu osadus? Et leib on üks, siis ka meie, paljud, oleme üks ihu, sest me kõik saame osa sellest ühest leivast.” (1Kr 10: 16–17.) Altarilauas saab kogeda ühendust ja armastust teiste armulaualistega, aga ka juba siit ilmast lahkunud usklikega.

See on minu ihu ja veri

Armulauapalve tuumaks on armulaua seadmissõnad. Seadmissõnadega mõeldakse Jeesuse viimsel paasasöömaajal öeldud sõnu, mida evangelistid üles kirjutasid. Jumala sõna, armulaua seadmissõnad, teevad tavalisest leivast ja veinist armulaualeiba ja -veini. Armulauas on leib ja vein “Issanda Kristuse tõeline ihu ja veri leivas ja veinis” (Suur Katekismus). Seega pole leib ja vein ainult süümboolselt Jeesuse ihu ja verd. Teisest küljest armulaua annid ei muutu konkreetselt Kristuse ihuks ja vereks. Nõnda nagu Jeesus oli samal ajal inimene ja Jumala Poeg, on ka leib ja vein samal ajal nii leiba ja veini kui ka Kristuse ihu ja verd.

Pattude andeksandmiseks

Armulauas saab meenutada Jeesuse lepitustööd. Armulauas saame kinnitust usule, et leib ja vein on Kristuse ihu ja veri, mis on meie eest antud ja valatud pattude andeksandmiseks.
Armulaud annab jõudu ja lootust Kristusesse. See võib anda jõudu veenduda pattude andeksandmisest või jõudu lepitada omavahelisi riidu. Ka sedasi on armulaud usuelu ravitsev söömaaeg.

Tehke seda minu mälestuseks

Jeesus andis käsu süua armulaua ande Tema mälestuseks. Armulauapalves tuletatakse meelde Jumala häid päästetöid: loomist, prohvetite lubadusi sündivast Messiast ja lõpuks Jeesust, kes on ise armulauas kohal.

Armulaud on tänusöömaaeg, kus ülistatakse Issandat koos “inglite ja kõigi pühade hulgaga”. Armulauas oodatakse ka tänuga ükskord taevas koitvat rõõmu ja heameelt. Lõplikku eesmärki tuletab meile meelde ka Jeesuse sõnad esimesel armulaual: “Mina ei joo siitpeale sellest viinapuu viljast kuni päevani, mil ma joon koos teiega uut oma Isa riigis” (Mt 26: 29).

Tekst: Antti Koivisto
Allikas: Ajankohtaista 2013, Siunaus (Aktuaalne 2013, Õnnistus)
Tõlge: Sini Katves

Julkaistu vironkielisessä numerossa 16.11.2016

Liisa Louhisalmi

AATOKSEN SAIRAALAREISSU

Helppolukuinen lastenkirja, joka tutustuttaa lasta sairaalamaailmaan.

17 €

Toim. Annika Hintsala ja Jenni Hintsala

Heidän kanssaan kulje, kertomuksia nuorille

Kirja nuorista elämän murrosvaiheessa. Kertomuksissa käsitellään nuoren näkökulmasta uskoa, uskosta nousevia valintoja, omaa minuutta ja suhdetta toisiin ihmisiin. 

17 €

Toim. Ari-Pekka Palola

Kristus on sama eilen, tänään ja iankaikkisesti

Kirja antaa tietoa vanhoillislestadiolaisen opetuksesta ja avaa sitä, mihin uskosta nousevat opinkäsitykset pohjautuvat. Artikkeleissa avataan myös käsitteiden merkityksiä. 

25 €


Toim. Hanna Aho ja Jouni Hintikka
 

Jaksanko luottaa? Ajankohtaista 2018

Jaksanko luottaa Jumalaan silloinkin, kun kaikki ympärilläni muuttuu ja oma elämä on kriisissä?
Vuosikirjassa 2018 käsitellään ajankohtaisia asioita uskon ja luottamuksen näkökulmasta.  

23 €

Toim. Eero Kukko ja Juha Paukkeri

ALKUSOITOT, SIIONIN LAULUT

Nuottikirja, joka sisältää alkusoiton jokaiseen Siionin lauluun. Alkusoittoja on 35 eri säveltäjältä. Kirja sopii kaikille seuroissa, kodeissa ja seurakuntatyössä näitä lauluja soittaville.

30 €

Mediatilan tähän myy Päivämiehen ilmoitusmyynti.
Ota yhteyttä:
pm.ilmoitukset@srk.fi