Maanantai 24.6.2019
"
Jumala lunastaa minut, hän tempaa minut tuonelan otteesta. Ps. 49:16

Puhkepäeva õnnistus

eesti 29.12.2014 13:24 | Siionin Lähetyslehti
Inimene vajab puhkust. Jumal kinkis inimesele puhkepäeva õnnistuseks ja rõõmuks. Käsu „Sa pead pühapäeva pühitsema” kõige tähtsam sõnum on hingamispäeva pühitsemine. Saame hingetõmbeaega argielu kiirustamisest ja rahuneda, et kuulata Jumala sõna. 
Jumala õnnistatud ja pühitsetud hingamispäev on tähtis. Siiski võib selle mõte meil vahel meelest minna. Iisraeli rahvaski unustas selle. Sellepärast tuli Jumalal tuletada meelde kolmandat käsku (2Ms 20:8). 

Käsus „Sa pead pühapäeva pühitsema” on kaks osa: puhkamine ja pühitsemine. Kumbki, sellest õigel kombel aru saades, sisaldab Jumala õnnistust. Puhkamine on osa õnnistusest ajalises mõttes ja vältimatu, et edasi jõuda. Pühapäeva õige pühitsemine sisaldab igavest õnnistust, sest see juhib meid Jumala sõna juurde. Selles on terve puhkepäeva tuum: Jumala sõna pühaks pidamine igal päeval. Pühapäev on antud inimese jaoks, see on Jumala and meile õnnistuseks ja rõõmuks.

Hingamise õnnistus

Puhkepäev kuulub Jumala loomistöösse: meid on loodud nii, et me lihtsalt vajame puhkamist. „Kuue päevaga tegi Issand taeva ja maa, mere ja kõik, mis neis on, ja ta hingas seitsmendal päeval: seepärast Issand õnnistas hingamispäeva ja pühitses selle” (2Ms 20:11).

 Ihu ja meel saavad kosutust puhates. On hea peatuda ja mõtelda järele, millised asjad on koormaks. Kas oleks põhjust nendest puhkepäeval loobuda, et meile jääks aega ka tegelikult puhkamiseks? Väljas olemine ja looduses liikumine on terviklik ihu ja meele puhkamine. Puhkepäev on ka võrratu võimalus olla koos oma perekonnaga, kui ei ole vaja kiirustada.

Saame Jumala loal ja käsul olla ühe päeva tööd tegemata. Vahest nõuab see meilt ka usaldust Taevase Isa hoolimise suhtes. Kas kuue päeva pikkune tööpanus on piisav? „Kuus päeva tee tööd, aga seitsmendal päeval puhka! Ka künni- ja lõikusajal pea puhkust” (2Ms 34:21). Siingi sisaldub kindlalt Looja sügav tarkus.
 
Jumala käsud muutuvad siiski hõlpsalt keeldudeks, käskude ja nende järgimise valvamiseks. Kas seda või seda tohib teha pühapäeval? Jeesuse ajal tegid ka variserid Jumala antud pühapäevast vale kombel seaduse. Nad tegid nimekirju hingamispäeval keelatud asjadest. Nendest sai pääsemise tingimus. Evangeeliumid jutustavad, et Jeesus pidi variseridega mitu korda vaidlema sabatiküsimuse teemal. Erinevad seisukohad olid selged. Jeesusele oli sabatki evangeelium: hea sõnum ja kingitus Jumalalt. Jeesus ütles neile: „Hingamispäev on seatud inimese jaoks, mitte inimene hingamispäeva jaoks” (Mk 2:27). Puhkepäevalgi on lubatud teha head. Samuti on ka lubatud nautida puhkepäeva.

Jumala s õna ja igavene õnnistus

Kaheosalise käsu tähtsaim sõnum on pühapäeva pühitsemine. Laupäevaõhtul kajav kirikukellade hääl tuletab meile meelde kolmandat käsku, pühapäeva algamist ja selle pühitsemist. Luther tõdes Suures Katekismuses, et pühapäev ei vaja omalt poolt mingit pühitsemist. See on loodud pühaks. Jumal tahab ometi, et me peaksime seda pühaks. Mis see siis tähendab? Luther seletab kolmandat käsku: „Meie peame Jumalat kartma ja armastama nii, et me jutlust ja Jumala sõna ei põlga, vaid et me seda pühaks peame ning heal meelel kuulame ja õpime.” 

Pühapäev, Jeesuse ülestõusmise päev ja kristlaste pühitsetud päev, on eelkõike Jumala sõna päev. Jumala sõna kuulamine ja lugemine kannavad meile edasi seda igavest õnnistust, mille najal on meie elu ja surm. Püha Vaimu väega kuulutatud evangeelium räägib Kristusest. See kingib tema oma kuulajale, puhastab südame usuga ja annab väge. 

Piibel jutustab, et Jeesus läks sabati ajal sünagoogi oma kombe järgi. Jeesus näitas meile eeskuju: Ta pühitses pühapäeva, minnes kuulama sõna. Ka algkoguduse kristlased kogunesid pühapäevasele jumalateenistusele korrapäraselt. Apostlite tegudes jutustatakse: „Aga nemad püsisid apostlite õpetuses ja osaduses, leivamurdmises ja palvetes” (Ap 2:42). 

Jumal teenib oma sõna ja sakramentidega. Sabat on ka selles mõttes inimese jaoks. Meid teenitakse, selles on tõeline puhkekoht, oaas. Ilus kirikuruum, laste hääled koguduse saalis, kõval häälel laulmine ja Piibli igavene sõnum loovad püha vaimsust ja teevad puhkepäevast ka peopäeva. Ka usuühenduse läbielamine kokkutulekutel, jumalateenistustel ja usklike kohtumistel tundub õnnistusena ja väeandjana. Jumalast voolab puhkepäeva õnnistus meie ellu puhkuse ja eelkõige Jumala sõna läbi. 

Taevane Isa on tõotanud oma sõnas, et usklikud saavad kord veeta õiget, täielikku puhkepäeva. „Nii on siis Jumala rahva hingamisaeg alles ees, sest kes läheb tema hingamisse, see hingab ka ise oma tegudest, nii nagu Jumal oma tegudest. Olgem siis agarad sisse minema sellesse hingamisse, et keegi ei langeks selle sama sõnakuulmatuse eeskujul” (Hb 4:9–11).

Tekst: Albert Halonen
Tõlge: J. K.
Allikas: SRK aastaraamat Ajankohtaista 2013 / Siunaus

Julkaistu vironkielisessä kieliliitteessä 11/2014.

Hanna Aho
Kuvittanut Silja-Maria Wihersaari

Minne Taivaan Isä meni?

Kertomus lapsenuskosta ja ihmeellisestä varjeluksesta maailmassa, jossa ei uskota Jumalaan. Mukana on CD-äänikirja.

22 €

Tapio Holma

Ettekö ole lukeneet? Sytykkeitä Raamatun tutkimiseen

Kirja nostaa esiin raamatunkohtia, joiden henkilökuvat tai tapahtumat antavat ajattelemisen aihetta. Monet henkilöistä ovat Raamatun suurten kertomusten sivuhahmoja, tavallisia ihmisiä, joiden kohdalle Jeesus pysähtyi, tai jotka Jumala valitsi työvälineikseen.
Pääosa kirjoituksista on julkaistu aiemmin Päivämiehen Kapsäkki-liitteessä.

19 €

Toimittanut Hanna Kallunki

Hyvä että kerroit

Blogitekstejä elämästä, uskosta ja toivosta

Teksteissä avautuu ikkunoita Päivämiehen blogikirjoittajien arkeen ja ajatuksiin. Kirjoituksissa pohditaan niin keskeneräisyyttä ja katoavaisuutta kuin harrastuksen olemusta ja kasvatuksen haasteita. Kipu ja kaipaus, ilo ja toivo, elämän ihmettely saavat muotonsa sanoissa.

Toimittanut Olli Lohi

Avaa suusi, pääskysen poika

Lapin luonto oli Laestadiuksen ”yrttitarhaa”. Siellä hän viihtyi, ja siellä hän tunsi olevansa kotonaan. Hänestä kehittyi yksi aikansa parhaista Lapin kasviston tuntijoista. Laestadius maalasi saarnoissaan Lapin maisemaa ainutlaatuisella tavalla. Hän riisui teologialta kaavun ja asetti sen kasvotusten arkitodellisuuden kanssa.

20 €

Kiiruhda katsomaan – Pääsiäinen sävelin

Pääsiäisajan virsiä, Siionin lauluja ja muuta pääsiäismusiikkia sisältävä äänite on jatkoa Joulu sävelin -äänitteen aloittamalle soitinmusiikin sarjalle. Jeesuksen kärsimystä ja kuolemaa käsittelevä osuus vie kuulijan keskelle Golgataa ja kristikunnan suurta surua. Äänitteen loppupuolella surumielisyys väistyy ja kuoleman voiton sanoma tuo lohtua ja iloa.

24 €

Mediatilan tähän myy Päivämiehen ilmoitusmyynti.
Ota yhteyttä:
pm.ilmoitukset@srk.fi