Perjantai 16.11.2018
"
Jotka kyynelin kylvävät, ne riemuiten korjaavat. Jotka itkien menevät kylvämään vakkaansa kantaen, ne riemuiten palaavat kotiin lyhteet sylissään. Ps. 126:5-6

Õigus, rahu ja rõõm – Jumala riigi aarded me südames

eesti 29.12.2014 13:33 | Siionin Lähetyslehti
Oma kirjas roomlastele õpetas Paulus Jumala riigi kohta nõnda: see on midagi, mida kogeme seesmiselt, tegemist pole mitte väliste asjadega, Jumala riik on õigus, rahu ja rõõm.
Veevärava esisele väljakule ehitati puust lava. Rahvas kogunes nagu üks mees kuulama Jumala sõna. Preester Esra tõi kohale Piibli ning Jeruusalemma esimene suvine koosolemine algas. Kõnelejatena astusid peale Esra üles ka maavalitseja Nehemja ning sõnateenijad Jeesua, Baani, Seerebja, Jaamin, Akkub, Sabbetai, Hoodija, Maaseja, Keliita, Asarja, Joosabad, Haanan ja Pelaja. Nad lugesid Piiblist peatükkide kaupa Jumala sõna ja andsid seletust nõnda, et loetust aru saadi. Tolle suvise koosolemise tunnuseks oli „Rõõm Issandast on teie ramm”. 

See kirjeldus Veevärava esise väljaku suvisest koosolemisest on Nehemja raamatu kaheksandas peatükis. Piiblis seda üritust küll suviseks kokkutulekuks ei nimetata, ega olnud sellel ka ametlikku tunnust, kuid Piibli järgi oli tolle kokkutuleku põhisõnum see: „Rõõm Issandast on teie ramm.” (Ne 8:10)

See iidse koosolemise kirjeldus on mind väga kõnetanud. Jeruusalemma elanikud olid natuke üle pool aastat varem pääsenud Paabeli vangipõlvest koos muu Juuda rahvaga. Linn oli veel varemetes, selle müürid oli vaevaga alles uuesti üles ehitatud ning uus tempel oli vaid kahvatu vari Saalomoni templi kõrval. Ees seisis tõepoolest palju tööd ning ega maailma poliitiline olukordki väga stabiilne olnud. Väliselt vaadates heitsid paljud ohud varju Jumala rahva üle. Sellises olukorras pidasid Jeruusalemma elanikud kõige tähtsamaks asjaks seda, et nad said kuulda Jumala sõna ja selle seletamist. Sellepärast tulid nad kokku.

Mind on eriti kõnetanud see, et kõigile välistele raskustele ja ohumärkidele vaatamata manitsesid sõnateenijad rahvast rõõmustama. Põhjus rõõmuks seisnes selles, et Issand oli nende ramm. Ma arvan, et väliste raskuste keskel lasid need iidsed sõnakuulajad oma südamesse neid Jumala riigi aardeid, mille kohta apostel Paulus kirjutas Rooma kristlastele sajandeid hiljem: Jumala riik on „õigus ja rahu ja rõõm Pühas Vaimus” (Rm 14:17). Need aarded olid nende omad ning sellepärast tundsid nad rõõmu.

ARMASTAME OMA NÕTRA LIGIMEST

Paulus õpetas oma kirjas Rooma kristlastele, mis on Jumala riik. Tema õpetus oli seotud tollel ajal päevakohase küsimusega: asi oli rituaalselt ebapuhta liha söömises. Ühed kristlased arvasid, et nemad saavad sellist toitu süüa puhta südametunnistusega, samas kui teised aga sedasama oma südametunnistuse pärast süüa ei saanud.

Paulus manitses Rooma kristlasi vaatama, et nad ei saadaks oma ususõpra komistama ning maha kukkuma. Issandat Jeesust usaldades teadis Paulus kindlasti, et ükski toit iseenesest pole ebapuhas. Aga ta teadis ka seda, et kui keegi arvab midagi ebapuhtaks, siis tema jaoks see tõepoolest ongi ebapuhas. Sellepärast õpetas ta: „Aga kui su vend saab toidu pärast kurvaks, siis sa ei käi enam armastuse järgi. Ära saada hukka oma toiduga seda, kelle eest Kristus on surnud!” Siinkohal tuletas ta meelde: „Jumala riik ei ole söömine ega joomine, vaid õigus, rahu ja rõõm Pühas Vaimus.” (Rm 14:13–17)

Pauluse õpetuses on tegelikult kaks tähtsat tuuma. Esiteks õpetas ta, et Jumala riigis pole tegemist väliste asjade, nagu söömise või joomisega. Jumala riik on midagi, mida kogeme seesmiselt: õigus, rahu ja rõõm. Teiseks õpetas ta, et ehkki asi on nii seatud, ei tohi miski väline olla vaidluse aluseks. Selle asemel juhendab armastus meid oma nõtra ligimest arvestama ning ette vaatama, et me oma otsustega ei saadaks teda komistama ning usust loobuma. Kui mõni meie väline komme ajab teist kristlast komistama, loobume me tänu oma ligimesearmastusele parem sellest kombest. Nõnda ei saada me oma ligimest hukka, kelle eest Kristus on surnud samamoodi kui ta on surnud ka meie eest.

ÕIGEID KUTSUTAKSE TAEVASSE

Õigeks saamine ja õigena püsimine on meie elu kõige tähtsam asi, sest õiged inimesed saavad viimsel päeval kutse taevaste riiki (Mt 25:34). Õigus tähendab seda, et Jumal on võtnud meid endaga ühendusse − kui me oleme õiged, Jumala ja meie vahel pole miskit, mis meid lahutaks. Õigena oleme süütud ning sellepärast võime seista Jumala püha palge ees.

Piibli tõe järgi pole aga ükski elav inimene Jumala palge ees õige (Ps 143:2). Meie, inimesed, küll tahaksime enda jõuga õigeks saada, kuid meie õigus ei kõlba Jumalale. Meie enda püüdmised on Jumala ees määrdunud riide sarnased (Js 64:4–5). Paulus viitas Vanale Testamendile ning tõdes, et inimeste hulgas pole ühtegi, kes kõlbaks Jumalale (Rm 3:10–12; Ps 14:1–3, 53:2–4). Inimestena pole me õiged iseenesest, vaid Jumal peab meid õigeks tegema.

Augsburgi usutunnistuse järgi teeb Jumal meid õigeks ehk võtab meid endaga ühendusse nõnda, et me usume patud andeks Kristuse nimel. Jumala riigi aare seisneb selles, et Püha Vaim sünnitab meis, patustes inimestes, usku ning usuga omame Kristuse õigust ning tema valmistatud pattude andeksandmist. Selle õiguse omanikuna saame me viimsel päeval kutse igavesse riiki.

JEESUSE ANTUD RAHU JA RÕÕM

Piibli järgi on rahu seis, kus meie, inimesed, tunneme oma elu turvaliselt ning kus meil pole vaja midagi tähtsat. Jumala riigis rahu on südame hingamine, mida see maailm ei suuda anda. Meie Vabastaja on oma kannatuse, ristisurma ning ülestõusmisega valmistanud ette rahu, mis ületab meie arusaamise piiri. Meil pole vaja ehmuda või araks minna (Jh 14:27). Rahu annab meile turvatunnet mitte ainult teiste inimeste, vaid ka surma ja Jumala kohtumõistmise ees. Sellest voolab rõõm, mis omal ajal valitses ka üksteisega osaduses püsinud algkoguduse elu (Ap 2:42–47).  

Kristuse osaduses püsimine teeb meie, Jumala laste rõõmu täielikuks. See juhib meid ka üksteist armastama (Jh 15:11–12). Meie kõige suurem õnn on meie rõõm Vabastaja valmistatud päästmise üle. Me saame juba selles elus rõõmustada pattude andeksandmise üle ning selle üle, et me nimed on taevasse kirja pandud (Lk 10:20). Kord saame rõõmustada igavesti, kui Issand, me Jumal, Kõigeväeline, on hakanud valitsema kuningana ja Talle pulmad on tulnud (Ilm 19:6–7).

PÜHA VAIM TEEB MEIST AARDE OMANIKUD

Jumala riigi aardeid ei saa me rahaga osta ega ka hea eluga teenida. Saame neid aardeid endale ainult Püha Vaimu mõjutusel. Väike katekismus õpetab, et ilma elavaks tegeva Vaimuta ei saa me uskuda ega Kristusele läheneda. Püha Vaim kutsub meid evangeeliumi kaudu ning tekitab meis usku ning uut elu. Püha Vaim annab meile Kristuse kõigi ta andidega ning kõik Jumala riigi aarded. Püha Vaim ka kaitseb meid ainsas õiges usus.

Jumala riigis elamine pole niisiis mitte inimeste tehtud reeglitele ning keeldudele järgimine, vaid uus elu Kristuses. Sellesse uude ellu kuulub ka võitlus. Saame elada südamest vabalt Jumala lastena. Patt viib selle vabaduse meilt ära, sellepärast tahame patu vastu võidelda. Iseeneses oleme me nõrgad patused ning peame tunnistama, et oma võitlusele vaatamata patustame iga päev mõtete ja sõnadega, tegude ja tegematajätmistega. 

Jumala riigis kuulame andeksandmise kuulutust, mis julgustab meid uskuma, et kõik meie patud saavad andeks tänu Kristuse täielikule lepitustööle. Kui mõni eriline patt jääb me südant vaevama, on meil õigus seda pihil üles tunnistada ning kuulda päästmise vabastavat sõnumit. Siiski ei saa me õigeks oma võitluse põhjal, vaid saame igal hetkel elada Jumala ees kõlbavana, uskudes Kristuse lepitustöö peale. Saame uskuda, et Issand on ka meie ramm, nii nagu ta oli iidsete Jeruusalemma elanike ramm aastatuhandeid tagasi.

Tekst: Jukka Palola
Tõlge: U. V.
Allikas: Soome Rahuühenduste Keskühenduse aastaraamat Ajankohtaista 2012 / Jumalan valtakunnan asukkaana

Julkaistu vironkielisessä kieliliitteessä 11/2014.

Toim. Hanna Aho ja Jouni Hintikka

JAKSANKO LUOTTAA? -ÄÄNIKIRJA

Jaksanko luottaa Jumalaan silloinkin, kun kaikki ympärilläni muuttuu ja oma elämä on kriisissä?  
Vuosikirjassa 2018 käsitellään ajankohtaisia asioita uskon ja luottamuksen näkökulmasta.

20 €

Toim. Annika Hintsala ja Jenni Hintsala

Heidän kanssaan kulje, kertomuksia nuorille

Kirja nuorista elämän murrosvaiheessa. Kertomuksissa käsitellään nuoren näkökulmasta uskoa, uskosta nousevia valintoja, omaa minuutta ja suhdetta toisiin ihmisiin. 

17 €

Toim. Hanna Aho ja Jouni Hintikka
 

Jaksanko luottaa? Ajankohtaista 2018

Jaksanko luottaa Jumalaan silloinkin, kun kaikki ympärilläni muuttuu ja oma elämä on kriisissä?
Vuosikirjassa 2018 käsitellään ajankohtaisia asioita uskon ja luottamuksen näkökulmasta.  

23 €

Katri Isopahkala ja Heli Säkkinen (toim.)

Siionin Joulu 2018

Siionin Joulu vieraili lampolassa seurailemassa lampaiden elämää. Lehden hartaustekstit kertovat Vapahtajasta, joka toi ihmisille rauhan ja vapauden. Sivuilta löytyy myös hiljaista puhetta joulusta ilman rakasta läheistä. Lisäksi lehti sisältää muun muassa käytännönläheisiä vinkkejä jouluaskareisiin.

7 €

Väinö Havas

Joulusta jouluun – Suomen kotien lukukirja

Joulusta jouluun – Suomen kotien lukukirja julkaistiin ensimmäisen kerran vuonna 1953. Äänikirja on tehty vuonna 1997 julkaistun uudistetun painoksen pohjalta ja sisältää 43 alkuperäisteokseen kuulunutta kertomusta. Havaksen lämminhenkisissä ja kielellisesti rikkaissa kertomuksissa korostuu kodin, uskonnon ja vapaan isänmaan arvo.

20 €

Mediatilan tähän myy Päivämiehen ilmoitusmyynti.
Ota yhteyttä:
pm.ilmoitukset@srk.fi