JavaScript is disabled in your web browser or browser is too old to support JavaScript. Today almost all web pages contain JavaScript, a scripting programming language that runs on visitor's web browser. It makes web pages functional for specific purposes and if disabled for some reason, the content or the functionality of the web page can be limited or unavailable.
Vieraskieliset / eesti

Arm õpe­tab pat­tu maha jät­ma

Siionin Lähetyslehti
Vieraskieliset / eesti
13.5.2016 11.00

Juttua muokattu:

1.1. 23:31
2020010123313720160513110000

Kõik see on patt, mis ini­mest Ju­ma­last la­hu­tab – ühesõ­na­ga kõik see, mis saa­dab oh­tu ela­va usu. Juba lugu pat­tu­lan­ge­mi­sest tu­le­tab meel­de, et patt ei pruu­gi su­gu­gi ala­ti kur­ja­na pais­ta. Ta ah­vat­leb, veet­leb ja pe­tab. Ka he­a­de ja mõist­li­ke­na näi­vad as­jad või­vad ek­si­tee­le juh­ti­da. Ju­ma­la ter­ven­dav arm õpe­tab lah­ti ütlema ju­ma­la­kart­ma­tu­sest ja il­ma­li­kest hi­mu­dest (Tt 2: 11–12).

Pau­lus tu­le­tas meel­de, et Ju­ma­la arm õpe­tab oo­ta­ma ”õndsa loo­tu­se täi­tu­mist ning suu­re Ju­ma­la ja meie Pääst­ja Jee­su­se Kris­tu­se kir­ku­se il­mu­mist” (Tt 2: 13). Ar­mu­e­van­gee­lium pu­has­tab meelt ka il­ma­li­kust vai­must. Au ta­e­vas kui ees­märk saab kir­kaks.

Arm õpe­tab ka usk­ma­tut

Kõik on ku­na­gi ol­nud lap­sepõl­veu­sus, aga mõned on ka­o­ta­nud oma usu hin­ge­va­en­la­se pet­mi­se pä­rast. Piib­li jär­gi tõmbab Ju­mal oma he­a­du­se­ga ini­me­si en­da poo­le (Rm 2: 4). Usk­ma­tu ini­me­ne võib tun­da Ju­ma­la kõne­tust näi­teks loo­du­ses, elu­saa­tus­tes või süda­me­tun­nis­tu­ses. Need ei juhi aga teda rahu ja pääst­mi­se juur­de, kui ta ei leia Ju­ma­la rii­ki ja ela­vat us­ku.

Mei­le on an­tud vas­tu­tav üle­san­ne ol­la maa­il­mas Kris­tu­se lä­ki­tus­kir­ja­deks (2Kr 3:3). Ei ole ükskõik, kui­das me seda üle­san­net täi­da­me. Kris­tu­se ar­mas­tus ja tema ees­ku­ju ko­hus­ta­vad meid lä­he­ne­ma usk­ma­tu­le ini­me­se­le alt­poolt, ar­mas­tu­se­ga. Mit­me va­en­la­se süda­me­tun­nis­tus on är­ga­nud, kui ta on saa­nud ta­ga­si­teel ko­ge­da Ju­ma­la ar­mas­tust usk­li­ke poolt.

Tei­salt on või­ma­lik va­les­ti aru saa­da ar­mas­ta­vast lä­he­ne­mis­vii­sist usk­ma­tu­te­le. Pal­ju­de vai­mu­li­ke lii­ku­mis­te hul­gas on unus­ta­tud tõde, mis käib koos ar­mu­ga (Jh 1: 4; Tt 1: 2). Kas mit­te ar­mas­tus ei ko­hus­ta hoi­a­ta­ma li­gi­mest oh­tu­dest, mis on se­o­ses Ju­ma­la taht­mi­se vas­ta­se elu­ga? Usk­ma­tu ini­me­se õige koht­le­mi­ne ei tä­hen­da seda, et meil tu­leks he­aks kii­ta ta va­led elu­kom­bed ehk õpe­tus­li­kud vää­ra­ru­saa­mad. Tõe­li­ne ar­mas­tus on see, et me püüame lei­da nii­su­gu­sed sõnad ja te­gut­se­mis­vii­sid, mis õpe­tak­sid teda pa­tust ja usk­ma­tu­sest ära pöö­ra­ma.

Ju­ma­la rii­gi sõnum ei kõlba mit­te ku­na­gi kõi­gi­le, aga är­ka­nud süda­me­tun­nis­tu­se­ga ini­me­si on ik­ka veel. Me saa­me va­balt rää­ki­da as­ja­dest nii nagu me ko­ge­me ja usu­me. (Rm 1: 16; 1. Pt 3: 15.)

Vaga Ju­ma­la ar­must

On va­bas­tav mä­le­ta­da, et me kõlbame Ju­ma­la­le ai­nult ar­must. Tee ta­e­vas­se ei ava­ne mei­le meie en­di te­gu­de pä­rast. Õndsaks saa­mi­ne tä­hen­dab, et usu läbi Ju­ma­la ar­must mõis­te­tak­se süüdlane va­baks, mida ta ei ole ise väl­ja tee­ni­nud (Rm 3: 23–26). Meie koh­tuot­su­se kan­nab ase­kan­na­ta­ja, Jee­sus, kes tuli maa pe­a­le sel­leks, et tee­ni­da tei­si ja an­da oma hing kõi­ki­de eest.

Ju­ma­la laps on Jee­su­se le­pi­tus­töö tõttu va­bas­ta­tud patu ahe­laist. See va­ba­dus ei tä­hen­da siis­ki va­ba­dust teha pat­tu. Kui apos­tel Pau­lus kuu­lu­tas Ju­ma­la ar­mu, tu­le­tas ta sa­mas meel­de seda, et usk­lik ei taha ela­da pa­tus (Rm 5: 20–6: 2). Meie nõrka­de­na sa­tu­me siis­ki pat­tu, aga ta­ha­me siis rik­ku­mist ära pa­ran­da­da. Mee­nu­ta­me Is­san­da sõnu apost­li­le: ”Sul­le pii­sab minu ar­must, sest nõtru­ses saab vägi täi­e­li­kuks!” (2Kr 12: 9.)

Tekst: Ila­ri Kin­nu­nen

Al­li­kas: Ajan­koh­tais­ta 2010, Eri­lai­si­na mut­ta sa­ma­nar­voi­si­na

Tõlge: AS

8.3.2021

Mi­nun sil­mä­ni kat­so­vat ala­ti Her­raan, hän pääs­tää jal­ka­ni an­sas­ta. Ps. 25:15

Viikon kysymys