JavaScript is disabled in your web browser or browser is too old to support JavaScript. Today almost all web pages contain JavaScript, a scripting programming language that runs on visitor's web browser. It makes web pages functional for specific purposes and if disabled for some reason, the content or the functionality of the web page can be limited or unavailable.
Vieraskieliset / eesti

Millest koosneb Jumala kogudus? Püha Vaim kutsub kokku ja kogub

Siionin Lähetyslehti
Vieraskieliset / eesti
2.4.2014 0.00

Juttua muokattu:

1.1. 23:14
2020010123145620140402000000

Ühen­dus Püha Vai­mu­ga moo­dus­tab usk­li­kest ko­gu­du­se, mil­les­se Ju­mal kut­sub. Ju­ma­la ko­gu­dus pole mit­te aja­lik ins­ti­tut­si­oon või ühing, vaid usuü­hen­dus Jee­su­se Kris­tu­se ja teis­te usk­li­ke­ga. Ju­ma­la ko­gu­du­se­ga koo­se­la­mi­ne an­nab süda­mes­se rõõmu ja rahu.

Ju­ma­la pääst­mis­töö juu­res on ko­gu­du­sel olu­li­ne üle­san­ne ja tä­hen­dus. Ju­mal kut­sub oma ko­gu­dus­se. Kut­se saa­mi­ne ja sel­le vas­tuvõt­mi­ne põhi­ne­vad täi­es­ti Ju­ma­la ar­mul (1Kr 1: 2, 9). Ju­ma­la ko­gu­dus on koht, kus Ju­ma­la pääs­tev arm aval­dub maa peal. Pääst­vat us­ku esi­neb ai­nult Kris­tu­se ko­gu­du­ses. Ju­mal elab sel­les ko­gu­du­ses ja ju­hib seda oma jõuga.

Ju­ma­la ko­gu­du­se lii­ge ai­nult usu kau­du

Evan­gee­liu­mi ehk rõõmusõ­nu­mi kuu­lu­ta­mi­se pe­aü­le­san­ne on te­ki­ta­da ja alal hoi­da us­ku Kris­tu­ses­se. Kui evan­gee­lium te­ki­tab ini­me­ses us­ku, moo­dus­ta­vad nõnda saa­dud Püha Vai­mu osa­dus ja ühen­dus usk­li­kest ko­gu­du­se. See pais­tab nii ko­gu­du­se te­gut­se­mi­ses kui ka väl­ja­poo­le (Jh 13: 35; 1Pt 2: 12). Püha Vaim ühen­dab kõik maa­il­ma eri koh­ta­des ela­vad usk­li­kud üheks Ju­ma­la ko­gu­du­seks.

Tänu Kris­tu­se le­pi­tus­töö­le sünnib iga ini­me­ne maa­il­ma usk­li­ku­na. Et usk jääks al­les, laps ris­ti­tak­se ja an­tak­se nõnda Ju­ma­la ko­gu­du­se hoi­da. Kui ini­me­ne ei saa ela­da ko­gu­du­se­ga ühen­du­ses ja hoid­mi­ses, ta usk när­bub ning ühen­dus Ju­ma­la­ga kat­keb. Ini­me­ne võib naas­ta ühen­dus­se Ju­ma­la­ga, kui ta usub Ju­ma­la ko­gu­du­ses kuu­lu­ta­tud evan­gee­liu­mis­se, mil­le tuum on pat­tu­de an­dek­sand­mi­ne (Mk 16: 15‒16; Lk 24: 47; Jh 20: 21‒23)

Us­ku hoi­tak­se ühen­du­ses ko­gu­du­se­ga

Usk mit­te ai­nult ei ühen­da, vaid ka hoi­ab usk­lik­ku Ju­ma­la ko­gu­du­se­ga ühen­du­ses. Nõnda püsib tal elav ühen­dus Kris­tu­se­ga. (Rm 12: 4‒5) Us­ku hoi­tak­se ko­gu­du­se ühen­du­ses. (1Kr 12: 26‒27; 1Ts 5: 14) Ju­ma­la ko­gu­dus saab kok­ku, et kuu­la­ta Kris­tu­se häält, mida Püha Vai­mu mõjul on kuul­da ko­gu­du­se kes­kel, sel­le kuu­lu­tu­ses ja õpe­tu­ses. (Jh 10: 14–16, 16: 13–16)

Ko­gu­dus on koos seal, kus kas või kaks-kolm usk­lik­ku on koos Jee­su­se ni­mel (Mt 18: 20). Ko­du­sii­on, lä­hes­tik­ku ela­va­te usk­li­ke hulk, on krist­la­se­le kõige täht­sam ühen­dus ko­gu­du­se­ga. Seal Ju­ma­la lap­sed tun­ne­vad üksteist ning või­vad ai­da­ta ja to­e­ta­da üksteist usuv­õit­lu­ses. Jee­sus on ma­nit­se­nud igaüht kuu­la­ma, mida Vaim ütleb ko­gu­dus­te­le. (Ilm 2: 7, 11, 17, 29)

Ju­ma­la ko­gu­du­se si­se­mi­ne ja vä­li­ne ise­loom

Ju­ma­la ko­gu­dus pole mit­te aja­lik ins­ti­tut­si­oon või ühing, vaid see on usuü­hen­dus Kris­tu­se ja teis­te usk­li­ke­ga. Ko­gu­dust pole või­ma­lik vä­li­selt ära näha, nõnda et ini­me­ne võiks aru saa­da, et siin on Ju­ma­la ko­gu­dus (Lk 17: 20–21; Mt 11: 27; Jh 16: 1–3). Ko­gu­du­se ko­ha­lo­le­kut pole või­ma­lik uu­ri­da te­a­dus­li­kult, seda pole või­ma­lik näha sil­ma­de­ga, sel­lest pole või­ma­lik aru saa­da ka mõis­tu­se­ga. (1Kr 1: 18–24) Ik­ka­gi ütles Jee­sus: „Sel­lest tun­ne­vad kõik, et te ole­te minu jüngrid, kui te üksteist ar­mas­ta­te.” (Jh 13: 35)

Augs­bur­gi usu­tun­nis­tu­se jär­gi on Ju­ma­la ko­gu­dus usk­li­ke ko­gu­kond, kus kuu­lu­ta­tak­se pu­hast evan­gee­liu­mi ja ja­ga­tak­se õi­gel vii­sil sak­ra­men­te. Ko­gu­du­se liik­med on usk­li­kud ini­me­sed, kel­le hul­gas elab ja te­gut­seb Ju­ma­la Püha Vaim. Ko­gu­dus on Ju­ma­la telk ini­mes­te juu­res. (Ilm 21: 3) Ju­ma­la ko­gu­du­se­ga ühen­du­ses ela­mi­ne an­nab süda­mes­se ime­list rõõmu ja rahu, mida usk­lik ta­hab alal hoi­da. (Fl 4: 7)

Ju­mal näeb ini­me­se sis­se

Kui ini­me­ne ei usu Kris­tu­ses­se, siis pel­galt ko­gu­du­se­ga koos­rän­da­mi­ne teda ei pääs­ta. Usust loo­bu­des ka­o­tab ini­me­ne ka ela­va ühen­du­se ko­gu­du­se­ga, kui­gi ta vä­li­selt nagu käiks nen­de­ga ik­ka eda­si.

Ju­ma­la sõna jär­gi elab ko­gu­du­se kes­kel ka neid, kel­lel pole ela­vat us­ku. Jee­sus kõne­les sel­lis­test ini­mes­test oma tä­hen­dus­sõ­na­des kümnest neit­sist (Mt 25: 1–13), ni­sust ja rai­hei­nast (Mt 13: 24–30, 36–43) ning noo­dast lei­tud sur­nud ka­la­dest (Mt 13: 47–50). Usu ma­ha­jät­mist pole ala­ti näha väl­ja­poo­le, kuid Ju­mal näeb ik­ka­gi igaü­he sis­se.

Jee­sus ütles, et tema on vii­na­puu ning usk­li­kud on sel­le ok­sad (Jh 15: 1–10). Kui eluü­hen­dus Jee-su­se­ga lä­heb kat­ki, oks kui­vab ning Ju­mal lõi­kab ta puust väl­ja. Ju­mal ta­hab aga pi­gem ok­sa pu­has­ta­da ning seda hool­da­da, mit­te aga väl­ja lõi­ga­ta. Ta on kan­nat­lik ja oo­tab „veel sel­le­gi aas­ta”, kas usu vil­ja on näha. (Lk 13: 6–9) Ta ar­mas­tab ka seda, kes on oma usu ära ka­o­ta­nud, ning ma­nit­seb teda meelt pa­ran­da­ma. (Ilm 3: 1–3) Ar­mu ja oo­ta­mi­se aeg on siis­ki pii­ra­tud.

Sel­leks et us­ku ja Ju­ma­la rahu hoi­da, va­jab usk­lik evan­gee­liu­mi ja pat­tu­de an­dek­sand­mi­se kuu­lu­tust. Ju­ma­la sõna lu­ba­du­sed jul­gus­ta­vad us­ku­ma ja käi­ma Ju­ma­la ko­gu­du­se­ga koos. Kris­tus ise rän­dab koos mei­e­ga, ta ei taha maha jät­ta ka kõige nõrge­mat Ju­ma­la last. Ükskord on Ju­ma­la ko­gu­dus tä­nu­lik ja rõõmus­tav ko­gu­dus ta­e­vas. (Ilm 7: 13–17)

Tekst: Mat­ti Han­hi­su­an­to

Al­li­kas: SRK aas­ta­raa­mat 2012

Tõlge: U. V.

Jul­kais­tu vi­ron­kie­li­ses­sä kie­li­liit­tees­sä 4/2014.