Kris­tu­se tei­ne tu­le­mi­ne on Piib­lis kesk­selt esil. Jee­sus ütles, et seda het­ke ei tea kee­gi tei­ne kui Ju­mal. Ju­ma­la sõna ma­nit­seb jäl­gi­ma aja mär­ke ja ole­ma igal het­kel val­mis.

„Ma tu­len vars­ti. Pea kin­ni, mis sul on, et ükski sinu pär­ga ei võtaks.” Nõnda on kir­ju­ta­tud Jo­han­ne­se Il­mu­tu­ses. (3: 11)

Juba alg­ko­gu­du­se ajal oo­da­ti Kris­tu­se naas­mist har­dalt. Krist­la­sed jäl­gi­sid ümbrit­se­va maa­il­ma lär­mi, tih­ti va­e­nu kes­kel, ning lu­ge­sid aja mär­ke. Mit­med us­ku­sid, et Kris­tus tu­leb ta­ga­si veel nen­de elu­a­jal.

Kris­tu­se tei­ne tu­le­mi­ne on Piib­lis väga kesk­selt esil. Ai­nuük­si Uu­es Tes­ta­men­dis vii­da­tak­se Kris­tu­se tei­se­le tu­le­mi­se­le või sel­le mär­ki­de­le roh­kem kui kolm­sa­da kor­da. Sa­jan­di­te jook­sul on ol­nud liik­vel rik­ka­li­kult eri­ne­vaid koh­tu­pä­e­va­en­nus­ta­jaid, kes on ni­me­ta­nud Kris­tu­se tei­se tu­le­mi­se ja maa­il­ma lõpu täp­se het­ke. Iga kord on oo­ta­mi­ne too­nud kaa­sa pet­tu­mu­se. Jee­sus õpe­tas maa­il­ma lõpu koh­ta: „Seda pä­e­va või tun­di ei tea aga kee­gi, ei ing­lid­ki ta­e­vas ega Poeg, ai­nult Isa üksi.” (Mk 13: 22)

On täh­tis val­va­ta

Mil­li­ne on Piib­li aru­saa­mi­ne ajast? On ras­ke kä­si­ta­da Ju­ma­la ae­ga inim­m­õis­tu­se­ga. Peet­rus se­le­tab as­ja oma kir­jas: „Aga sel­le juu­res, mu arm­sad, är­gu jää­gu teie eest var­ju­le, et Is­san­da juu­res on üks päev nagu tu­hat aas­tat ja tu­hat aas­tat nagu üks päev.” (2Pt 3: 8) Tei­sest küljest ei ole ini­me­se üle­san­ne kaa­lu­da Ju­ma­la ajas­tut: „Ei ole teie osa te­a­da ae­gu ja tun­de, mis Isa on isee­ne­se mee­le­val­la­ga se­ad­nud.” (Ap 1: 7). Meie aru­saa­mi­ne ajast põhi­neb ümbrit­se­va loo­du­se ring­käi­gul. Ju­ma­la te­ge­vus aga ei ole se­o­tud meie „aja­ga” või üle­pea meie mõist­misv­õi­me­ga.

Sel­le ase­mel, et me ar­vak­si­me ära Kris­tu­se tei­se tu­le­mi­se täp­se het­ke, ma­nit­seb Ju­ma­la sõna jäl­gi­ma aja mär­ke, usus val­va­ma ja ole­ma igal het­kel val­mis. Il­mu­tus­raa­ma­tu kir­ju­ta­ja ma­nit­seb sel­les lühi­ke­ses sal­mis (3: 11): „Pea kin­ni, mis sul on, et ükski sinu pär­ga ei võtaks.”

Fi­la­del­fia ko­gu­du­se in­gel oli oma võit­le­mi­se­ga ära vä­si­nud. Te­ma­le öel­di: „Sul on vähe jõudu, kuid sa oled hoid­nud tal­lel mu sõna ega ole sa­la­nud mu nime.” (Ilm 3:8). Fi­la­del­fia ing­lit jul­gus­ta­ti tema võit­lu­ses lõpuni ära kan­na­ta­ma ning Ju­ma­la sõnast, tema an­des­ta­mi­sest ja hoo­lit­se­mi­sest kait­set ot­si­ma.

Pau­lu­se rõõm

Ka Pau­lus tun­dis juba an­tii­gi ajast pä­rit kom­met, kus suu­re spor­div­õist­lu­se võit­ja­le või sõja­kan­ge­la­se­le an­ti võidu ja au mär­giks loor­be­ri­pärg. Kui Pau­lus nägi, et tema lõpp on lä­he­dal, kir­ju­tas ta oma noo­re­le sõbrale Ti­mo­te­o­se­le: „Olen või­del­nud head võit­le­mist, lõpe­ta­nud elu­jook­su, säi­li­ta­nud usu. Nüüd on mul­le val­mis pan­dud õi­gu­se pärg, mil­le Is­sand, õig­la­ne koh­tu­nik, oma pä­e­val mul­le an­nab, aga mit­te üksnes mul­le, vaid kõi­ki­de­le, kes igat­se­vad tema il­mu­mist.” (2Tm 4: 7‒8)

Pau­lus rõõmus­tas sel­le üle, et ta oli Ju­ma­la jõu abil va­hel­dus­rik­ka elu kat­su­mus­tes hak­ka­ma saa­nud ja usu an­ni al­les hoid­nud. Te­ma­le oli tõeks saa­nud tõo­tus, mil­le Kris­tus oli and­nud oma jüngri­te­le: „Ja vaa­ta, mina olen iga päev teie juu­res ajas­tu lõpuni.” (Mt 28: 20)

Usal­da­des Ju­ma­la tõo­tust

Pau­lus oo­tas au­hin­da, õig­lu­se pär­ga, mil­le ta saaks, kui Jee­sus tu­leb teist kor­da. Pau­lu­se­le ei ol­nud täh­tis, kas Kris­tus tu­leb veel tema elu­a­jal. Ta us­kus, et õi­gus­pä­ra­se koh­tu­ni­ku tu­le­mi­se päev jõuab van­ku­ma­tult, sest Kris­tus ise on nõnda tõo­ta­nud.

Ju­ma­la sõna tõo­tu­sed keh­ti­vad eda­si. Paist­ku maa­ilm meie ümber mil­li­ne ta­hes, ja ta­ba­gu meid mis ta­hes ras­ku­sed, Kris­tus on lu­ba­nud ol­la oma­de juu­res ala­ti ja kõik­jal. Sel­lest lu­ba­du­sest kait­set ot­si­des ning Ju­ma­la ar­mu ja an­des­ta­mis­se us­ku­des on tur­va­li­ne või­del­da usus üks päev kor­ra­ga. And­ku Ju­mal jõudu hoi­da kin­ni meie väär­tus­li­ku­mast aar­dest, et Kris­tu­se tei­se tu­le­mi­se pä­e­val pan­daks meie pähe võidu mär­giks õig­lu­se pärg.

Al­li­kas: Sii­o­nin Lä­he­tys­leh­ti 10/2013

Tõlge: Jor­ma Kuos­ma­nen

Teks­tis­sä kä­si­tel­lään seu­raa­via raa­ma­tun­koh­tia: Rev. 3:11

Jul­kais­tu vi­ron­kie­li­ses­sä kie­li­liit­tees­sä 4/2014.