JavaScript is disabled in your web browser or browser is too old to support JavaScript. Today almost all web pages contain JavaScript, a scripting programming language that runs on visitor's web browser. It makes web pages functional for specific purposes and if disabled for some reason, the content or the functionality of the web page can be limited or unavailable.
Vieraskieliset / eesti

Ris­ti­mi­ne – hea süda­me­tun­nis­tu­se liit

Vieraskieliset / eesti
16.11.2016 13.31

Ris­ti­mi­ne on üks meie ki­ri­ku püha­dest sak­ra­men­ti­dest. See te­hak­se Kris­tu­se käsu ko­ha­selt: ”Ris­ti­ge neid Isa, Poja ja Püha Vai­mu ni­mes­se.” Käsk ris­ti­da on osa Jee­su­se an­tud mis­jo­ni­kä­sust: ”Teh­ke minu jüngri­teks kõik rah­vad.” Sel­les­se kuu­lub õpe­tus­käsk: ”Õpe­ta­ge neid pi­da­ma kõike, mida mina olen teil käs­ki­nud.” (Mt 28:18–20.) Jee­su­se jüngriks teh­tud ini­me­ne tu­leb ris­ti­da ja tun­nis­ta­da kol­main­sa Ju­ma­la omaks. Teda tu­leb ka õpe­ta­da õpe­tus­kä­su ko­ha­selt.

Lap­se ja täis­kas­va­nu ris­ti­mi­ne

Uus Tes­ta­ment rää­gib mei­le ris­ti­mis­ta­li­tus­test, kus ris­ti­ti kogu pere. Nii­su­gu­sed on muu­hul­gas lood Lüüdia ja tema pe­re­kon­na ris­ti­mi­sest (Ap 16:14–15) ja Fi­li­pi van­gi­val­vu­ri ja kogu tema pere ris­ti­mi­sest (Ap 16:30–34). Pere hul­ka ar­va­ti isa, ema, lap­sed, ko­dus ela­vad su­gu­la­sed ja tee­ni­jas­kond. On täh­te­le­pa­nu­väär­ne, et juba algk­rist­las­te ajal ris­ti­ti väga väik­seid lap­si. Ki­ri­kui­sa Ori­ge­nes ütles oma ajal (KO 1948, 60): ”Ki­rik on saa­nud apost­li­telt kom­be ris­ti­da lap­si.”

Lap­se usk

Meie Loo­ja õnnis­tus an­nab mei­le lap­si. Nad on Piib­li jär­gi ”Is­san­da an­nid”. Juba Vana Tes­ta­men­di usk­li­kud leid­sid, et laps on juba ema üsas õnnis­tu­se all (Ps 22:10–11). Laps saab ar­mu läbi usu an­ni ja on pääs­te­tud Kris­tu­se le­pi­tus­töö läbi. Piib­li il­mu­tus on, et ”ini­me­ne mõis­te­tak­se õi­geks usu läbi, Se­a­du­se te­gu­dest sõltu­ma­ta” (Rm 3:28). Ka laps ei saa va­gaks il­ma usu­ta. Kui laps või täis­kas­va­nu usub, loeb Ju­mal sel­le tema va­ga­du­seks. Rist­se­tel võime imet­le­da lap­se us­ku, mil­le Jee­sus mei­le ees­ku­juks tõstis.

Mida on lap­sel nii­su­gust, et ta saab Ju­ma­la rii­ki? Ju­ma­la sõna jär­gi ei ole te­mas ene­ses mi­da­gi head. Te­mas on pä­ris­pa­tu mõjud. Nii­siis ei või me se­le­ta­da lap­se kõlblik­kust tema inim­li­ke oma­dus­te­ga. Pii­bel ei an­na siis­ki luba mõtel­da, et laps oleks en­ne ris­ti­mist vai­mu­li­kus mõttes sur­nud. Kui oleks nii­moo­di, ei oleks Jee­sus se­ad­nud last usu ees­ku­juks. Laps on kõlbu­lik Ju­ma­la ees va­gaks te­ge­va usu tõttu. Piib­li jär­gi – ka lu­ter­li­ku tun­nis­tu­se ko­ha­selt – on usk Püha Vai­mu mõju­ta­tud. Igaüks, kel­lel on Kris­tu­se Vaim, on tema oma ehk usk­lik.

Laps on usu ees­ku­ju juba sündi­des: ta on kaa­so­sa­li­ne Va­bas­ta­ja ar­mus. Tema pa­tud on le­pi­ta­tud Kol­ga­tal.

Ris­ti­mi­ne on liit

Ris­ti­mist kut­su­tak­se ar­mu­lii­duks ja hea süda­me­tun­nis­tu­se lii­duks. Ris­ti­mi­ne õpe­tab ja tu­le­tab Ju­ma­la las­te­le meel­de, et nad on ühen­da­tud sur­mas­se koos Kris­tu­se­ga ja et nad tõu­se­vad sur­nuist nagu Tema. Ris­ti­tu elu on rän­da­mi­ne uu­es Ju­ma­la­le pühen­da­tud elus (Rm 6:4–5 ). Ju­ma­la lap­sed võit­le­vad usu läbi ris­ti­mi­se ar­mu­lii­dus. Rist­se­tel nä­e­me sel­le lii­du sõlmi­mist, kui Ju­ma­la sõna ja vesi ühi­ne­vad. Liit on Ju­ma­la poolt kin­del. Ta ta­hab ise oma ha­las­tu­se läbi meid hoi­da ja ar­mas­ta­da. Ris­ti­mi­ne er­gu­tab meid koor­mat ja pa­tut ära pa­ne­ma ja pe­se­ma oma si­se­mist elu vee­ga, evan­gee­liu­mi­ga. Rist­se­tel pa­lu­vad va­ne­mad, ris­ti­va­ne­mad, va­na­va­ne­mad ja lä­he­da­sed, et ris­ti­tav saaks ol­la kaits­tud ris­ti­mi­se lii­dus ja jõu­aks kord ta­e­vas­se.

Ris­ti­mi­se ko­hus­tus

Kuna ris­ti­mi­ne on hea süda­me­tun­nis­tu­se liit, õpe­tab see meid säi­li­ta­ma us­ku ja head süda­me­tun­nis­tust. Võit­le­mi­ne hea süda­me­tun­nis­tu­se abil tä­hen­dab ala­ti võit­lust patu vas­tu ja mee­le­pa­ran­da­mist pa­tust. Lut­her kir­ju­tab jär­gi­des Kir­ja room­las­te­le, sel­le kuu­en­da pe­atü­ki sal­me: ”Mida tä­hen­dab siis nii­su­gu­ne vee­ga ris­ti­mi­ne? See tä­hen­dab, et vana Aa­dam meis peab iga­pä­e­va­se pa­tu­ka­het­su­se ja mee­le­pa­ran­du­se läbi upu­ta­ta­ma ja su­re­ma koos kõigi pat­tu­de ja kur­ja­de hi­mu­de­ga, ja iga päev peab jäl­le väl­ju­ma ja tõus­ma uus ini­me­ne, kes elaks õi­gu­ses ja puh­tu­ses iga­ves­ti Ju­ma­la ees.” (KO 1948, 59)

Ris­ti­tu­na Ju­ma­la ko­gu­du­se hoi­us

Ju­ma­la ko­gu­dus kan­nab last ja hoi­ab teda ar­mu­lii­dus. On täh­tis, et ris­ti­tu võib jää­da Ju­ma­la ko­gu­du­se saat­jas­kon­da kogu elu­a­jaks. Mit­med on ka­o­ta­nud usu ja hea süda­me­tun­nis­tu­se, kui on ek­si­nud maa­il­ma. Siis saab Ju­ma­la ko­gu­du­se saat­jas­kon­da ja pääs­te­tu­te hul­ka ai­nult mee­le­pa­ran­du­se läbi. Usu­ga võib oman­da­da va­ga­du­se, mis kõlbab Ju­ma­la ees. Kui usu lamp säi­lib meie süda­mes põle­va­na, saa­me kord kir­kus­se.

Tekst: Mat­ti Kin­nu­nen

Al­li­kas: Vuo­si­kir­ja 2006, Oi­kea ja vää­rä (Aas­ta­raa­mat 2006, Õige ja väär)

Tõlge: Han­nu Sul­ka­la

Jul­kais­tu vi­ron­kie­li­ses­sä nu­me­ros­sa 16.11.2016

17.2.2020

He­rää, Her­ra! Mik­si nu­kut? Nou­se, älä iäk­si hyl­kää! Nou­se aut­ta­maan mei­tä, lu­nas­ta mei­dät ar­mo­si täh­den! Ps. 44:24,27

Viikon kysymys