JavaScript is disabled in your web browser or browser is too old to support JavaScript. Today almost all web pages contain JavaScript, a scripting programming language that runs on visitor's web browser. It makes web pages functional for specific purposes and if disabled for some reason, the content or the functionality of the web page can be limited or unavailable.
Vieraskieliset / eesti

Üksteise tähelepanemine on armastusega teenimine

Siionin Lähetyslehti
Vieraskieliset / eesti
29.12.2014 13.22

Juttua muokattu:

1.1. 23:49
2020010123495420141229132200

Li­gi­me­se aus­ta­mi­ne on väär­tus, mida me nä­e­me ar­gie­lus. See tu­leb väl­ja meie kõnes, ar­va­mus­tes, te­gu­des ja suh­tu­mi­ses li­gi­mes­tes­se, üle­mus­tes­se, amet­ni­kes­se, va­lit­sus­se ja ühis­tes­se as­ja­des­se. Pra­e­gu rää­gi­tak­se pal­ju aus­tu­se puu­du­mi­sest. Va­he­te­va­hel tun­dub, et aus­ta­mi­ne on ma­dal­sei­sus. See teeb mu­ret pal­ju­de­le, kes tee­vad kas­va­tus­tööd.

Ka pal­jud ühis­kond­li­kud muu­tu­sed too­vad vest­lus­se as­ju, mis ära­ta­vad võib-ol­la tu­ge­vaid emot­si­oo­ne ja lahk­he­li­sid. Raha võimu ta­ga­jär­jed on üha sel­ge­malt näha meie ühis­kon­nas, kui va­es­te­le jääb hal­vem koht ja rik­kad ko­gu­vad va­ran­dust. Kel­le hu­vi­des on ma­jan­dus­li­kud ees­mär­gid ja kõva võit­lus? Mis tä­hen­dab meie ajal tee­ni­mi­ne, kus ini­me­ne as­tub tei­se ini­me­se kõrvale, et teda ai­da­ta? Kas me pa­ne­me tä­he­le abi­va­ja­jaid?

Sõna di­a­koo­nia on kree­ka kee­lest ja tä­hen­dab tee­nin­dust, tee­ni­mist. Di­a­koo­nia on krist­li­kul usul ja ar­mas­tu­sel põhi­nev tee­ni­mi­ne. See põhi­neb Piib­li õpe­tus­tel li­gi­me­se-ar­mas­tu­sest ning nagu alg­ki­ri­kus oli kom­beks, va­es­te eest hoo­lit­se­mi­sel. Di­a­koo­nia juu­res on ar­mas­tus, tahe tee­ni­da ja ai­da­ta. See ot­sib üles ini­mes­te häda ja kan­na­tu­sed, lee­ven­dab ja kõrval­dab need. Di­a­koo­nia püüab ära­ta­da ka ühis­kond­lik­ku ja rah­vus- va­he­list vas­tu­tus­tun­net.

Ela­mi­ne de­mok­raat­li­kus ühis­kon­nas, kus inim­vää­ri­kust aus­ta­tak­se, pole isee­ne­sestm­õis­te­tav. Seda võime kuul­da tih­ti te­a­be­va­hen­di­te kau­du maa­il­ma eri nur­ka­dest. Kas pe­a­tu­me mõtlema sel­le tä­hen­du­se üle en­da elus?

Pii­bel an­nab nõu: „Kui või­ma­lik, nii­pal­ju kui ole­neb teist, pi­da­ge rahu kõigi ini­mes­te­ga!” (Rm 12:18). Kui­gi me ei mõtle kõi­ki­dest as­ja­dest ühtmoo­di, saa­me siis­ki ini­mes­te­na aus­ta­da üksteist ja ves­tel­da ava­meel­selt oma li­gi­mes­te­ga. See li­sab usal­dust ja ta­gab rahu.

Pe­a­me rahu tih­ti­pe­a­le üksnes sõja, vä­gi­val­la ja ma­ha­su­ru­mi­se puu­du­mi­seks. See on mõis­te­na siis­ki märk­sa lai­em. Va­nas Tes­ta­men­dis esi­nev heeb­re­a­keel­ne rahu tä­hen­dav sõna ša­lom ja Uue Tes­ta­men­di kree­ka­keel­ses alg­teks­tis esi­nev sõna έιρηνη ei­ree­nee tä­hen­da­vad ka puu­tu­ma­tust, he­ao­lu, ter­vist ja ra­hu­soo­vi. Pau­lus nen­dib rahu üheks Vai­mu vil­jaks (Gl 5:22).

Krist­la­ne ei te­gut­se Ju­ma­la taht­mi­se jär­gi sun­ni­vii­sil, vas­tu­meel­selt ega pal­ga oo­tel. Jee­sus õpe­tas: „Aga suu­rim teie se­ast ol­gu teie tee­ni­ja!” (Mt 23:11). Siis­ki ei saa ini­me­ne pääs­te­tuks te­gu­de­ga, vaid usu­ga Kris­tu­ses­se, mis ilm­neb ar­mas­tu­se te­gu­des. Pau­lus kir­ju­tab: „Sest Kris­tu­ses Jee­su­ses ei mak­sa ümberl­õi­ka­mi­ne ega ümberl­õi­ka­ma­tus, vaid usk, mis on te­gev ar­mas­tu­se läbi.” (Gl 5:6) See on Jee­su­se õpe­tus­las­te tun­de­märk

(Jh 13:35).

Tekst: Ol­li Lohi

Tõlge: A. S.

Al­li­kas: Sii­o­nin Lä­he­tys­leh­ti 3/2014

Jul­kais­tu vi­ron­kie­li­ses­sä kie­li­liit­tees­sä 11/2014.

5.10.2024

Jumala on vahvistava teitä loppuun saakka, niin ettei teissä ole moitteen sijaa Herramme Jeesuksen Kristuksen tulemisen päivänä. 1. Kor. 1:8

Viikon kysymys