JavaScript is disabled in your web browser or browser is too old to support JavaScript. Today almost all web pages contain JavaScript, a scripting programming language that runs on visitor's web browser. It makes web pages functional for specific purposes and if disabled for some reason, the content or the functionality of the web page can be limited or unavailable.
Vieraskieliset / eesti

Ehi­tus­mees lih­vib nur­ki Aaf­ri­ka krist­lu­se tööp­lat­sil

Vieraskieliset / eesti
5.4.2019 8.43

Mis tun­ne on töö­ta­da Aaf­ri­ka ra­huü­hen­du­ses? Togo rah­vu­sest jut­lus­ta­ja Ni­co­las Deh rää­gib oma tööst jut­lus­ta­ja­na ja krist­lu­se töö juu­ru­ta­mi­sest Lää­ne-Aaf­ri­kas­se.

Togo rah­vu­sest Ni­co­las Deh on mis­jo­ni­rei­sil Lää­ne-Aaf­ri­kas Se­ne­ga­li, Gam­bia ja Gui­nea rii­ki­des.

Deh on juba mit­meid aas­taid töö­ta­nud jut­lus­ta­ja­na To­gos, kus oli eel­mi­sel ke­va­del ühek­sa ko­ha­lik­ku sõna­tee­ni­jat. Sel aas­tal on plaa­nis ol­nud kut­su­da neid neli juur­de.

” To­gos käib ko­ha­lik mis­jo­ni­töö nii, et iga kuu kol­mel nä­da­la­va­he­tu­sel pe­a­me me jut­lus­ta­jad kok­ku­tu­le­kuid mõnes Togo piir­kon­nas”, kir­jel­dab Deh oma üle­san­net.

Ehi­tus­mees lei­dis usu Root­sist

Oma ar­gi­töös töö­tab Ni­co­las Deh ehi­tu­sa­lal. Tal on mees­kond, kes ehi­tab maja vun­da­men­tist kuni sis­se­ko­li­mi­se­ni. Ta­va­li­se­mi­ni toi­mub see nii, et tel­li­ja mu­ret­seb ma­ter­ja­lid ja Deh kor­ral­dab töö­ta­jad ja vas­tu­tab ehi­ta­mi­se eest.

Ni­co­las Deh põge­nes oma ko­du­maa eba­kind­lu­se eest Root­sis­se 1990ndate al­gu­ses. Ta ot­sis süda­me­tun­nis­tu­se­le rahu mit­me­test usu­suun­da­dest, ja lõpuks lei­dis ta tee va­na­les­ta­dius­las­te hul­ka. Kui ta oli saa­nud mee­le­pa­ran­du­se ar­mu, naa­ses ta ko­du­maa­le To­gos­se te­a­ta­ma oma lei­ust. Sa­mas jät­kas ta suht­le­mist Root­si usk­li­ke­ga.

Kui Põhja-Amee­ri­ka usk­li­ke ka­tu­sor­ga­ni­sat­si­oon LLC alus­tas mis­jo­ni­töö­ga ja usk­li­ke te­gut­se­mi­ne Ke­ni­as kin­nis­tus, loo­di ühing ni­me­ga Eg­li­se Luthé­rien­ne La­es­ta­dien­ne du Togo ehk Togo Lu­ter­lik-Les­ta­dius­lik Ki­rik. Deh on sel­le ki­ri­ku ju­ha­tu­se esi­mees.

Tih­ti kok­ku­tu­le­ku­rei­si­del, va­he­pe­al ka ko­dus

Pe­a­le ko­ha­li­ku kok­ku­tu­le­ku­te­gut­se­mi­se osa­leb Nic­ho­las Deh paar kor­da ko­ha­li­ku gii­di ja tõlgina um­bes nä­da­la pik­ku­sel mis­jo­ni­rei­sil.

Pe­a­le sel­le on ta käi­nud mõnel kümne pä­e­va rei­sil min­gis Aaf­ri­ka rii­gis, kus kor­ral­da­tak­se kok­ku­tu­le­kuid.

”Al­gul tun­dus see töö­ko­gus minu nai­sest ras­ke­na, aga nüüd, kui lap­sed on kas­va­nud, on tal ko­dus­te töö­de­ga ker­gem.”

Ni­co­las ütleb, et ta on õppi­nud hin­da­ma ko­dus ole­mist, ja ta püüab ol­la pe­re­ga ka ar­gi­pä­e­va­del ning ühel nä­da­la­va­he­tu­sel kuus.

Tema abi­kaa­sa on Ce­ci­le Deh, ja neil on kuus last, kel­lest kõige noo­rem on vii­eaas­ta­ne.

Ot­se­seid kõne­sid, lih­vi­tuid nur­ki

Ni­co­las Deh soo­vib, et vas­tu­ta­va­tes üle­san­ne­tes töö­ta­vaid too­daks pal­ve­ga Ju­ma­la et­te ja nen­des­se suh­tu­taks an­des­ta­valt.

Ta kut­sub üles vest­le­ma ja oma mõtteid aval­da­ma.

”Va­he­pe­al võib juh­tu­da nii, et koo­so­le­kul kee­gi ei ütle oma ar­va­must ja siis hil­jem ka­e­bab, kui hal­vas­ti as­jad on kor­ral­da­tud.”

Deh mõtleb oma te­gut­se­mi­se­le tema töös ja oma are­ne­mi­se­le sel­les:

”Olen ko­ge­nud, et ta­ga­si­si­de and­mi­ne on olu­li­ne. Kui­das ma mui­de olek­sin saa­nud mär­ga­ta oma te­gut­se­mis­vii­se, mis on hal­vas­ti mõju­vad? Kui kee­gi kri­ti­see­rib, on või­ma­lus oma te­ge­vust pa­re­maks muu­ta”, ütleb ta.

”Va­rem või­bol­la re­a­gee­ri­sin üle, kui kart­sin, et min­gi töö­viis või asi rik­kuks Ju­ma­la rii­ki.”

Ras­ku­sed ai­ta­vad töös

Noor ja kas­vav ko­du­sii­on Lää­ne-Aaf­ri­kas ko­geb kas­va­mis­va­lu­sid.

”Eri­ti just nen­des Aaf­ri­ka maa­des olen ko­ge­nud, et va­hel vest­lus võib pöör­du­da üsna tõsi­seks. Va­ja­tak­se roh­kes­ti an­dek­sand­mist. Ma mõtlen, et ras­ku­sed, mil­le­ga me ole­me Togo ko­du­sii­o­nis har­ju­nud, ai­ta­vad meid vest­lus­tel teis­te rii­ki­de ko­gu­dus­te­ga.”

Deh’i jär­gi are­ne­mist on näha.

”Näeb väl­ja, et ka Gam­bi­as on Ju­mal tei­nud oma tööd ja ühine aru­saa­mi­ne on kas­va­nud. An­des­ta­mi­se ja ar­mu õhkkond kan­na­vad vil­ja.”

”Mär­kan Ju­ma­la tööd”

Deh on mär­ga­nud, et usu põhikü­si­mus­tes on veel pal­ju õppida.

”Kui mis­jo­ni­töö­le on saa­de­tud lää­ne­rii­ki­de esin­da­jaid, võib ko­ha­li­kel te­ki­da mõte, et sel­le gru­pi­ga lii­tu­des võiks saa­da ma­jan­dus­lik­ku kasu. Tu­leb ini­mes­te­le sõbra­li­kult öel­da, et Ju­ma­la riik ei ole mit­te söö­mi­ne ega joo­mi­ne, vaid et esi­teks on usk ja ini­me­si kut­su­tak­se usust osa saa­ma.

Läbi mit­me rii­gi kul­ge­nud mis­jo­ni­reis au­gus­tis pani Deh’i mõtlema, mida ta os­kab ja mil­le­ga ta saab hak­ka­ma.

”Nüüd kui reis on teh­tud, mär­kan, et Ju­mal on süda­meid et­te val­mis­ta­nud ja ava­nud oma sõna. Kui­gi olen õnne­lik, et Ju­mal on või­nud mind oma töös ka­su­ta­da, tõden, et kõige täht­saim on siis­ki see, et minu nimi on kir­jas elu raa­ma­tus.”

Ni­co­las Deh’i taus­tad: Mia Kaut­to, Han­na Ra­ti­lai­nen: Leid­sin Ju­ma­la rii­gi, SRK 2012

Tõlge: E H-K

Jul­kais­tu ees­tin­kie­li­ses­sä kie­li­liit­tees­sä tam­mi­kuus­sa 2019