JavaScript is disabled in your web browser or browser is too old to support JavaScript. Today almost all web pages contain JavaScript, a scripting programming language that runs on visitor's web browser. It makes web pages functional for specific purposes and if disabled for some reason, the content or the functionality of the web page can be limited or unavailable.
Vieraskieliset / eesti

Jumala armastus tekitab rõõmu

Siionin Lähetyslehti
Vieraskieliset / eesti
29.12.2014 13.31

Juttua muokattu:

1.1. 23:50
2020010123500220141229133100

Ju­ma­la rii­gi tun­nis­märk on ar­mas­tus. Hea Kar­ja­se ar­mas­tus te­ki­tab rõõmu. Jee­su­se Kris­tu­se jär­gi­jail on rõõm usu an­ni ja iga­ve­se elu loo­tu­se üle. Evan­gee­lium an­nab mei­le jõudu us­ku­da ja Ju­ma­la las­te kom­bel ar­mas­ta­da.

Li­havõ­tepü­ha­de lä­he­ne­des sõi meie Va­bas­ta­ja koos oma jär­gi­ja­te­ga. Ta pesi oma jüngrite jal­gu ja an­dis nei­le nõnda ees­ku­ju: jüngri­tel tuli teha sama, mis nen­de Is­sand tegi nei­le. (Jh 13:1–17) Va­bas­ta­ja se­le­tab jal­ga­de pe­se­mi­se ees­ku­ju and­vat tä­hen­dust oma lah­ku­mis- ehk hüvas­ti­jä­tukõ­nes (Jh 13:31–14:31). Kõne tuum pei­tub sõna­des „Ma an­nan tei­le uue käsu: ar­mas­ta­ge üksteist! Nõnda nagu mina teid olen ar­mas­ta­nud, ar­mas­ta­ge tei­e­gi üksteist!” (Jh 13:34). Jee­su­se ar­mas­tus oma jüngrite vas­tu oli täi­e­lik lõpuni.

Viim­sel õhtu­söö­gil esi­tas õpe­ta­ja oma õpi­las­te­le tä­hen­da­mis­sõ­na vii­na­puust ja sel­le oks­test: „Mina olen tõe­li­ne vii­na­puu ja mu Isa on aed­nik. Iga ok­sa minu küljes, mis ei kan­na vil­ja, lõi­kab ta ära, ja igaüh­te, mis kan­nab vil­ja, ta pu­has­tab, et see kan­naks roh­kem vil­ja. Teie ole­te juba puh­tad sõna tõttu, mida ma tei­le olen rää­ki­nud. Jää­ge mi­nus­se, ja mina jään teis­se. Nii nagu oks ei suu­da kan­da vil­ja oma­et­te, kui ta ei jää vii­na­puu külge, nõnda ka teie, kui te ei jää minu külge.” (Jh 15:1–4) Jõud usuks ja usu he­a­deks vil­ja­deks voo­lab väl­ja Kris­tu­sest.

Püha Vaim õpe­tab

Kui täi­e­lik õpe­ta­ja ju­tus­tab Ju­ma­la Poeg oma jär­gi­ja­te­le Ju­ma­la ar­mas­tu­sest: „Nõnda nagu Isa on ar­mas­ta­nud mind, olen mi­na­gi ar­mas­ta­nud teid. Jää­ge minu ar­mas­tus­se! Kui teie pe­a­te minu käs­ke, siis te jää­te minu ar­mas­tus­se, nõnda nagu mina olen pi­da­nud oma Isa käs­ke ja jään tema ar­mas­tus­se.” (Jh 15:9–10)

Kris­tu­se ko­gu­dus usub Ju­ma­la sõna iga­vest pääst­mist ja elab sel­le jär­gi. Jee­sus ütles: „Aga Lo­hu­ta­ja, Püha Vaim, kel­le Isa saa­dab minu ni­mel, tema õpe­tab tei­le kõik ja tu­le­tab tei­le meel­de kõik, mida mina tei­le olen öel­nud.” (Jh 14:26) „Ja see on tema käsk, et me usuk­si­me tema Poja Jee­su­se Kris­tu­se ni­mes­se ja ar­mas­tak­si­me üksteist, nii nagu tema mei­le on käsu and­nud. Ja kes peab tema käs­ke, püsib Ju­ma­las ja Ju­ma­la te­mas. Ja sel­lest me tun­ne­me ära, et tema püsib meis – Vai­mus, kel­le ta mei­le on and­nud.” (1Jh 3:23–24)

Evan­gee­liu­mist kos­tab Hea Kar­ja­se hääl

Jee­sus ütleb: „Mina olen hea kar­ja­ne ja tun­nen omi ja minu omad tun­ne­vad mind, nõnda nagu Isa tun­neb mind ja mina tun­nen Isa, ning an­nan oma elu lam­mas­te eest. Ja mul on veel lam­baid, kes ei ole sel­lest ta­rast, neid­ki pean ma juh­ti­ma; ja nad kuu­le­vad minu häält ning siis on üks kari ja üks kar­ja­ne.” (Jh 10:14–16) Me kuu­le­me Hea Kar­ja­se häält, kui usk­lik ini­me­ne kuu­lu­tab pat­tu­de an­dek­sand­mist Jee­su­se nime ja vere läbi.

Jõudu usuks ja Ju­ma­la las­te va­he­li­seks ar­mas­tu­seks an­nab pat­tu­de an­dek­sand­mi­se evan­gee­lium: „Ju­mal on val­gus, ja te­mas ei ole min­git pi­me­dust. Kui me ütleme: „Meil on osa­dus te­ma­ga”, kuid käi­me pi­me­du­ses, siis me va­le­ta­me ega rää­gi tõtt. Aga kui me käi­me val­gu­ses, nõnda nagu Tema on val­gu­ses, siis on meil osa­dus oma­va­hel ning Jee­su­se, tema Poja veri pu­has­tab meid kogu pa­tust. Kui me ütleme „Meil ei ole pat­tu”, siis me pe­ta­me iseen­nast ja tõde ei ole meis. Kui me oma pa­tud tun­nis­ta­me, on tema us­tav ja õige, nõnda et ta an­nab an­deks meie pa­tud ja pu­has­tab meid kogu üle­ko­hust.” (1Jh 1:5–9)

Rõõm Hea Kar­ja­se ar­mas­tu­se üle

Hea Kar­ja­se ar­mas­tus te­ki­tab rõõmu. Jee­sus ütles: „Seda ma olen tei­le rää­ki­nud, et minu rõõm oleks teis ja teie rõõm saaks täi­e­li­kuks.” (Jh 15:11) Kris­tu­se jär­gi­jal on rõõm usu an­ni üle, mil­le Ju­mal on et­te val­mis­ta­nud oma Po­jas Jee­su­ses Kris­tu­ses: „Jah, igaüks, kes on sündi­nud Ju­ma­last, või­dab maa­il­ma. Ja see on­gi võit, mis on võit­nud ära maa­il­ma – meie usk.” (1Jh 5:4)

Ju­ma­la lap­sel on rõõm ka iga­ve­se elu loo­tu­se üle: „Arm­sad, me ole­me nüüd Ju­ma­la lap­sed, ja veel ei ole saa­nud ava­li­kuks, kes me ükskord ole­me. Me te­a­me, et kui tema saab ava­li­kuks, siis me ole­me tema sar­na­sed, sest siis me nä­e­me teda, nii nagu ta on. Igaüks, kel­lel on sel­li­ne loo­tus tema pe­a­le, pu­has­tab en­nast, just nagu tema on pu­has.” (1Jh 3:2–3)

Ar­mas­tus on Ju­ma­la rii­gi tun­nis­märk

Ar­mas­tus on Ju­ma­la rii­gi tun­nis­märk siin maa­il­mas. Jee­sus ütleb: „Sel­lest tun­ne­vad kõik, et te ole­te minu jüngrid, kui te üksteist ar­mas­ta­te.” (Jh 13:35) Meie Va­bas­ta­ja kä­sib oma jär­gi­jaid lee­belt: „Minu käsk on see: ar­mas­ta­ge üksteist, nagu mina olen ar­mas­ta­nud teid!” (Jh 15:12)

Usk­li­ke va­he­li­ne ar­mas­tus ja Püha Vai­mu üksmeel­sus kut­su­vad usk­ma­tut ini­mest mee­le­pa­ran­du­se­le ja evan­gee­liu­mi us­ku­mi­se­le, Ju­ma­la rii­gi ühen­dus­se. Nii nagu ta­e­vas, nõnda ka Ju­ma­la rii­gis rõõmus­ta­tak­se iga mee­le­pa­ran­du­se ar­mu saa­nu üle (Lk 15:3–7). Kui Hea Kar­ja­ne lei­ab üles oma ka­du­nud lam­ba, rõõm on suur: „Sina teed roh­keks rah­va, ja val­mis­tad tal­le suu­re rõõmu: nad rõõmus­ta­vad sinu ees ot­se­kui lõi­ku­sa­jal ol­lak­se rõõmsad, ot­se­kui saa­ki ja­ga­des hõi­sa­tak­se.” (Js 9:2)

Tekst: Kyös­ti Pie­vi­läi­nen

Tõlge: A. S.

Al­li­kas: Sii­o­nin Lä­he­tys­leh­ti 2/2014

Jul­kais­tu vi­ron­kie­li­ses­sä kie­li­liit­tees­sä 11/2014.

26.2.2024

Herra, sinä olet laupias, muista minua, osoita ikiaikaista hyvyyttäsi. Ps. 25:6

Viikon kysymys