JavaScript is disabled in your web browser or browser is too old to support JavaScript. Today almost all web pages contain JavaScript, a scripting programming language that runs on visitor's web browser. It makes web pages functional for specific purposes and if disabled for some reason, the content or the functionality of the web page can be limited or unavailable.
Vieraskieliset / eesti

Jumala lapseks lihtsa usuga

Siionin Lähetyslehti
Vieraskieliset / eesti
10.5.2017 8.52

Juttua muokattu:

1.1. 11:14
2020010111140720170510085200

– Olen pal­ve­ta­nud kümneid aas­taid, et saak­sin pa­tud an­deks.

Nõnda rää­kis ini­me­ne, kes oli al­les saa­nud kuul­da ja us­ku­da an­dek­sand­mi­se evan­gee­liu­mi.

Usk­li­kud ini­me­sed jät­ka­vad veel­gi Jee­su­se poolt oma jüngri­te­le an­tud üle­san­net ning kuu­lu­ta­vad ”mee­le­pa­ran­dust pat­tu­de an­dek­sad­mi­sest”. Usk­li­ku­de­le ini­mes­te­le on an­tud vo­li­tus an­da pa­tud an­deks. Sel­lest saa­me lu­ge­da Jo­han­ne­se evan­gee­liu­mi 20. pe­atü­kist: ”Võtke vas­tu Püha Vaim! Kel­le­le te iga­nes pa­tud an­deks an­na­te, nei­le on need an­deks an­tud.”

Mee­le­pa­ran­du­se­le ei ole täp­selt et­te kir­ju­ta­tud koh­ta või ae­ga. Kui ini­me­ne rää­gib, et patt rõhub tema süda­me­tun­nis­tust, usk­lik ini­me­ne kuu­lu­tab tal­le pa­tud an­deks Jee­su­se le­pi­tus­töö läbi. Siis ta­sub võtta vas­tu evan­gee­liu­mi õnnis­tus.

Meie ta­hak­si­me ol­la pa­re­mad ini­me­sed ja oma te­gu­sid pa­ran­da­da. Mee­le­pa­ran­dust ei teh­ta siis­ki nii, et kõi­ge­pe­alt pa­ran­da­tak­se oma elu ja siis, kui tun­dub, et see on pii­sa­valt hea, ühi­ne­tak­se Ju­ma­la las­te­ga. Jee­sus hoi­a­tab sel­li­se mee­le­pa­ran­du­se eest. (Mt 12: 44–45.)

Usu muu­dab elu

Mõis­tus ja usk on va­he­pe­al vas­ta­mi­si, sest us­ku ei suu­da kät­te saa­da mõis­tu­se abil. Ka see on Ju­ma­la taht­mi­ne: ”Kuna maa­ilm Ju­ma­la tar­ku­ses ei tund­nud Ju­ma­lat ära tar­ku­se abil, siis oli Ju­ma­la­le mee­le­pä­ra­ne pääs­ta sel­le nar­ri kuu­lu­tu­se kau­du need, kes usu­vad” (1Kr 1: 21).

Jee­sus rõhu­tas lap­se sar­nast usu ja tõstis lap­se usk­li­ku ees­ku­juks. Laps usal­dab oma va­ne­maid: juba väi­ke imik usal­dab seda, et ta saab va­ja­li­ku hoo­lit­su­se ja kait­se. Nõnda ta­haks Ju­mal, et ka meie usu­me Tema sõnas­se.

Jutt sel­lest, et maa peal on Ju­ma­la lap­si, kes on kuu­lu­ta­nud pat­te an­deks pä­rast Jee­su­se sur­ma kuni tä­na­se pä­e­va­ni, on inim­m­õis­tu­se­le nar­ri kuu­lu­tust. Aga Ju­mal on oma sõnas lu­ba­nud, et sel­li­ne narr kuu­lu­tus pääs­tab need, kes sel­les­se usu­vad.

Ju­mal an­nab evan­gee­liu­mi mõjuda ini­me­ses ”vai­mu vil­ja­de­na”. Ini­me­sel ei ole vaja muud kui võtta vas­tu õnnis­tus, Ju­mal an­nab kõige muu. Ju­ma­lalt saa­me evan­gee­liu­mi kau­du jõudu us­ku­da. Kui ini­me­ne saab pa­tud an­deks, sünnib taht­mi­ne muu­ta oma elu Ju­ma­la tah­te ko­ha­seks.

Tekst: Juha Luok­ka­la

Al­li­kas: Päi­vä­mies 27/2015

Tõlge: S. K.

Jul­kais­tu vi­ron­kie­li­ses­sä nu­me­ros­sa 10.5.2017

29.3.2024

Jeesus huusi kovalla äänellä: ”Isä, sinun käsiisi minä uskon henkeni.” Tämän sanottuaan hän henkäisi viimeisen kerran. Luuk. 23:46

Viikon kysymys