JavaScript is disabled in your web browser or browser is too old to support JavaScript. Today almost all web pages contain JavaScript, a scripting programming language that runs on visitor's web browser. It makes web pages functional for specific purposes and if disabled for some reason, the content or the functionality of the web page can be limited or unavailable.
Vieraskieliset / eesti

Rää­ki­ge seda, mis on hea ja ka­su­lik

Siionin Lähetyslehti
Vieraskieliset / eesti
13.5.2016 10.00

Juttua muokattu:

1.1. 23:31
2020010123313720160513100000

Kir­jas efes­las­te­le on kesk­seks tee­maks krist­las­te ühen­du­se ja ühtsuse eest hoo­lit­se­mi­ne, mil­le ja­oks an­nab meie teks­ti kat­kend hul­ga prak­ti­li­si nõu­an­deid. Suu­rem osa Pau­lu­se ma­nit­sus­test on sel­ged, võib-ol­la ene­sestm­õis­te­ta­vad: rää­ki­ge tõtt, är­ge tülit­se­ge, ühtegi nur­ja­tut sõna är­gu tul­gu teie suust, jää­gu ki­be­dus, raev, viha, kisa, te­o­ta­mi­ne koos kogu kur­ju­se­ga teist kau­ge­le ee­ma­le. Kui need as­jad olek­sid tõe­poo­lest isee­ne­sest sel­ged ja liht­sad el­lu viia, va­e­valt oleks ol­nud vaja neid eral­di mai­ni­da.

Ka Jee­sus vi­has­tas

”Kui vi­has­tu­te, siis är­ge teh­ke pat­tu” (Ef 4: 26). Pau­lus er­gu­tab näi­ta­ma vi­has­ta­mi­se tun­net, nii et sel­le tun­de te­ki­ta­jast või­dak­se jõuda aren­da­vas­se vest­lu­ses­se. Vi­has­ta­mi­ne ei ol­nud võõras Kris­tu­se­le­gi. Piib­lis rää­gi­tak­se Kris­tu­se vi­has­ta­mi­sest, kui ta ajas ra­ha­la­e­na­jad temp­list ära ja kui ta vaid­les va­ri­se­ri­de­ga sel­le üle, kas he­a­te­ge­vus on lu­ba­tud hin­ga­mis­pä­e­val. ”Ja vaa­da­tes neid vi­ha­ga ja tun­des mee­le­här­mi nen­de süda­me­kan­gu­se pä­rast, ütles Jee­sus ini­me­se­le: ”Si­ru­ta käsi!” Ja too si­ru­tas, ja käsi sai jäl­le ter­veks.” (Mk 3: 5.)

Ühes küsit­lu­ses pä­ri­ti ini­mes­telt, mis on ar­mas­tu­se vas­tand. Pal­ju­des vas­tus­tes pee­ti vas­tan­diks mit­te viha, vaid ükskõik­sust. Ini­me­se ükskõik­su­se ja ar­mas­tu­se puu­du­mi­se va­he­le võib pan­na võrdus­mär­gi. Nii­su­gu­sest ar­mas­tu­se puu­du­mi­sest, mis on Ju­ma­la tah­te vas­tu, on meil näi­de juba Piib­li esi­mes­tel le­hekül­ge­del, kus Kain Ju­ma­la küsi­mu­se­le ”Kus on su vend Abel?” vas­tab: ”Ei mina tea. Kas ma olen oma ven­na hoid­ja?” Eri­ne­valt kui ükskõik­su­sest on vi­has­ta­mi­ne märk sel­lest, et tei­ne ini­me­ne on mul­le olu­li­ne. Siis­ki va­e­vab min­gi asi mei­e­va­he­li­ses suht­le­mi­ses ja seda on vaja sel­gi­ta­da, et meie ar­mas­tus ei pu­ru­neks.

”And­ke ükstei­se­le an­deks”

Vi­has­ta­mi­ne on prob­le­maa­ti­li­ne sel­le tõttu, et tih­ti tõu­seb see­juu­res esi­le meie ri­ku­tud ise­loom ja me haa­va­me oma li­gi­mest pa­ha­de sõnade, te­gu­de ja hoo­li­ma­tu­se­ga. Sel­le ta­ga­jär­jeks oleks ini­me­sest läh­tuv re­akt­si­oon hal­va­ga ta­su­da ja ti­ge­daks muu­tu­da. Kiri efes­las­te­le soo­vi­tab riiu ära lep­pi­da en­ne päi­ke­se­loo­jan­gut. See on ae­gu­ma­tu ja täh­tis nõu­an­ne. Nii­moo­di ei an­na me ku­ra­di­le või­ma­lust (Ef 4: 27) meid rik­ku­da ja Kris­tu­se ar­mas­tust meie süda­mest ee­ma­le tõrjuda.

Meie tekst lõpeb iga­le krist­la­se­le väga olu­li­se õpe­tu­se­ga, mis on hea juhtmõ­te iga meie elu­pä­e­va ja­oks: ”Ol­ge ükstei­se vas­tu lah­ked, ha­las­ta­jad, an­des­ta­ge ükstei­se­le, nii nagu ka Ju­mal on tei­le an­des­ta­nud Kris­tu­ses.” (Ef 4: 32.) Efe­so­se ko­gu­dust in­nus­ta­ti aus­ta­ma ai­nu­li­sust ja oma­va­he­list ar­mas­tust. Sel­les üle­san­des on kesk­sel ko­hal an­dek­sand­mi­se evan­gee­lium.

Ehk­ki Ju­ma­la sõna er­gu­tab kur­jast hoi­du­ma ja li­gi­me­se­le pa­ri­mat soo­vi­ma, ei suu­da me he­ast tah­test hoo­li­ma­ta Ju­ma­la tah­te­le kuu­le­tu­da. Sel­le tõttu va­jab Ju­ma­la laps roh­kelt an­dek­sand­mist, jõudu pa­lu­da ja us­ku­da an­deks. Kes on saa­nud pal­ju an­deks, ar­mas­tab pal­ju.

Tekst: PM

Al­li­kas: Sii­o­nin Lä­he­tys­leh­ti 7–8/2014

Tõlge: HS

Jul­kais­tu vi­ron­kie­li­ses­sä kie­li­nu­me­ros­sa 11.5.2016

8.7.2020

Et­kö ym­mär­rä, et­tä Ju­ma­lan hy­vyys joh­taa si­nut kään­ty­mi­seen? Room. 2:4

Viikon kysymys